Teisipäeval kogunes Brüsselis NATO peakorteris Põhja-Atlandi nõukogu artikkel 4 konsultatsioonideks. Selle algatas 19. septembril Eesti, kuna möödunud reedel sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa hävituslennukit MIG-31 ning viibisid Eesti õhuruumis ligi 12 minutit.

See intsident leidis aset nädal pärast seda, kui umbes 20 Vene drooni sisenes Poola õhuruumi.  

"Venemaa kannab täit vastutust nende tegude eest, mis on eskaleerivad, tekitavad valearvestuse ohu ja seavad ohtu inimelud. Nad peavad lõpetama," seisab NATO 32 liikmesriigi avalduses.

"NATO ja liitlased kasutavad kooskõlas rahvusvahelise õigusega kõiki vajalikke sõjalisi ja mittesõjalisi vahendeid enda kaitsmiseks ja kõigi ohtude heidutamiseks igast suunast," lisatakse avalduses. 

Liikmesriigid kinnitasid, et alliansi pühendumus artiklile 5 on raudkindel. 

Põhja-Atlandi nõukogu avalduses väljendavad liitlased ühemõtteliselt ja üksmeelselt, et vastutus rahu ja julgeoleku ohustamise eest lasub Venemaa Föderatsioonil.

"Me ei ole täna olukorras, kus peaks rakendama "enne lase, siis küsi" põhimõtet. NATO reaktsioon eelmisel reedel oli kiire ja asjakohane ning saavutas täpselt selle, mida ta saavutama pidi – oht juhiti meist eemale. Tänane avaldus näitas, et NATO on valmis rahvusvahelise õigusega ettenähtud korras kasutama kõiki sõjalisi ja mittesõjalisi vahendeid, et oma territooriumi ja seal elavaid elanikke kaitsta. Artikkel 5 on raudkindel," ütles välisminister Margus Tsahkna. 

Poola droonirünnaku järel käivitas NATO missiooni Eastern Sentry. Sellega tugevdavad liitlased NATO heidutus- ja kaitsehoiakut õhukaitse lisaelementidega Eestis ja kogu idatiiva ulatuses. 

Konsultatsioonide käigus avaldasid liitlased tugevat solidaarsust ja otsusekindlust. NATO peasekretäri, Mark Rutte sõnul ei ole vahet, kas tegu oli tahtlik või mitte – sellist käitumist ei tolereerita.