Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5 protsenti ja majade hinnad 7,8 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 4,8 ja majade hinnad 1,4 protsenti.

"Üle Eesti on korterite hinnad tõusnud kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandina püsisid korterite ruutmeetrihinnad esimeses kvartalis muutumatuna Tallinnas, kus hinnad tõusid alles nüüd, teises kvartalis 3,9 protsenti," selgitas Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli tänavu teises kvartalis suurem nii esimesest kvartalist kui ka 2024. aasta teisest kvartalist. Viimati oli korterite ja majade tehingute rahaline maht praegusest suurem 2022. aasta teises kvartalis, kuid siis oli ka tehingute arv suurem.

"Seega saab öelda, et kinnisvara hinnatase oli selle aasta teises kvartalis kõrgem võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ning 2022. aasta teise kvartali suurem tehingute rahaline maht oli tingitud turu suuremast aktiivsusest," kommenteeris Umbleja.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 2,6 ja võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga 3,5 protsenti.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Kinnisvaraeksperdid: teise ringi kodusid ostetakse rohkem

Kinnisvaraeksperdid toovad esile, et hinnakäärid uusarenduste ja järelturu korterite vahel on suureks läinud ja seetõttu on aktiivsem teise ringi kodude ost.

"Enamus tõusu on tulnud järelturukorteritest. Kuna me teame, et uue kinnisvaraga tehinguid tehakse siiski vähem, see küll kogub tuure, aga tooni annab järelturg. Võib-olla tõesti järelturg, kuna ta on olnud üsna aktiivne, on ka sealt kvartalite võrdluses hinnatõus tulnud," ütles 1Partner Kinnisvaragrupi partner Tanel Tarum.

SEB pangas on kodulaenude maht tänavu kasvanud 30 protsenti ja tehingute arv 10 protsenti. Rohkem tehinguid teevad inimesed, kes ei osta endale esimest eluaset.

"Aga mida me oma laenuvõtjate poole pealt näeme, et tehakse rohkem koduvahetustehinguid, mis tähendab, et soovitakse oma elujärge parandada, ostetakse veidi kallimaid objekte, pööratakse tähelepanu energiatõhususele, ostetakse kortereid uusarendustes, mis on ka veidi kallimad kui järelturukorterid," rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Merko tõdeb, et sel aastal on siiski ka uusarenduste müük võrreldes mullusega veidi elavnenud, kuid tipuaegadega võrreldes jätkuvalt kesine. 

"Ilmselt see on põhjustatud sellest, et inimesed on liikunud rohkem järelturule.  Uutest korteritest ei lähe kaubaks ühetoalised ja väiksemad korterid, aga kodu ostmiseks on ikkagi õige aeg ja me näeme, et kolme- ja neljatoalised korterid lähevad üsna hästi kaubaks," sõnas Merko Kodude juht Indrek Tarto.

Rohkem tehinguid toimub järelturul, sest hinnakäärid uusarenduste ja järelturu korterite vahel on läinud väga suureks.

Kõige populaarsemad piirkonnad Tallinnas on jätkuvalt Lasnamäe kui kõige rahvarohkem piirkond, ning uuena on kesklinna populaarsuse üle võtnud Põhja-Tallinn.

"Meil on viimastel aastatel väga palju arendatud eksklusiivsetesse piirkondadesse: mere äärde, Noblessner, Kalarand. See on selline kinnisvara, mis hoiab hästi hinda ja mis selle turutsükliga sama jalga ei käi tingimata. Ja üldises plaanis on uusarendused suutnud väga hästi oma hinda hoida," ütles City24.ee portaali juht Karin Noppel-Kokerov.