"Vene lennukid avastati radaritelt kaugelt, Soome hävitajad läksid neid tuvastama, saatsid neid, Eesti õhuruumis võtsid üle siin valvel olnud Itaalia hävitajad, eskortisid neid, suunasid nad Eesti õhuruumist välja, kuni Kaliningradini, nende teekonna lõpuni," rääkis ta.

Küsimusele, miks viibisid Vene hävitajad Eesti õhuruumis nii pikalt, vastas Tarien, et rahuajal ei minda kohe vägivaldseks. "Alati eeldatakse, et tegemist võib olla eksitusega. Saab ka ilma vägivalda kasutamata lennukid siit välja juhtida. Kindlasti see kord Vene pool tegi seda teadlikult, nad testisid NATO piire, aga ma arvan, et see on kõigile parem lahendus, et ei kasutatud päris kineetilist jõudu ja lahendati see intsident ilma kedagi tulistamata või tapmata," rääkis ta.

Tarien kordas, et NATO reageeris nii, nagu protseduurid ette näevad. Ta tõi välja, et viimastes aruteludes tuuakse palju paralleele Türgi intsidendiga 2015. aastal, mil Türgi õhuruumi sisenenud Vene lennuki alla lasi, kuid ei vasta tõele, et sellele konflikti ei järgnenud.

"Kõigepealt: Türgi käitus oma rahvuslike protseduuride järgi ja pärast oli neil Venemaaga mitu aastat suur tüli, mis lõppes sellega, et Türgi ostis Venemaalt õhutõrjesüsteemi ja Türgi sunniti lahkuma F-35 programmist," rääkis ta.

Aastakümneid on olnud probleem, et Vene hävitajatel rahvusvahelisele standardile vastavaid transpondereid peal ei ole. Tsiviillennukitel on need nõutud, aga sõjalennukitel hea tava. "See aitab näidata, kes sa oled, kus sa oled, mis su lennuplaan on," kirjeldas ta.

Kas Eesti õhuruumi sisenemine oleks võinud ohtu seada ka tsiviillennud, on Tarieni sõnul raske öelda, kuid selleks olidki Itaalia lennukid Venemaa lennukeid eskortimas. "Nad tagasid selle, et see ei läheks ohtlikuks."

Et Itaalia lennukid oleksid Vene lennukitest märkimisväärselt aeglasemad, Tarien ei nõustu. "Internetis leiduvate andmete põhjal saab igasugu muinasjutte teha. Tõepoolest, mingis väga erilises situatsioonis, kus Vene lennukid oleksid oma maksimaalkiirust kasutanud, siis nende jälitamine ja eskortimine oleks olnud nagunii ebaotstarbekas ülehelikiirusele minnes. Siis juba eeldatakse vaenulikku kavatsust ja kasutatakse teisi meetodeid," rääkis ta.

Millisel juhul täpselt peaks õhuruumi rikkumisse sekkuma, ei saa Tarieni sõnul kommenteerida, kuid teoreetiliselt oleks teistsugust reaktsiooni oodata näiteks siis, kui lennukil oleks peal õhk-maa relvad ja see oleks teel mõne sihtmärgi poole.

Venemaa viimase nädala tegevus mitmel korral eri riikide õhuruumi rikkumisel näitab Tarieni sõnul, et Venemaa on meeleheitel ning tal on suured raskused Ukrainas oma eesmärkide saavutamisega.

"Ta on läbikukkunud oma suvises rünnakus, tema majandus on põlemas läbi Ukraina rünnakute naftaplatvormidele ja nafta puurkohtadele. Venemaa püüab teha kõik, et NATO liitlasi lõhestada, sisemiselt pingestada, vastuolusid esile tuua. Meie ülesanne on säilitada rahu," ütles Tarien.