Kaks Venemaa naftasektorile lähedast allikat ütlesid Reutersile, et Transneft on viimastel päevadel piiranud naftafirmade võimalusi oma torujuhtmesüsteemis naftat hoida. Nende sõnul on Transneft hoiatanud ka tootjaid, et kui tema infrastruktuur saab edasisi kahjustusi, võib ta olla sunnitud vähendama nafta vastuvõtmist.

Rünnakud võivad sundida Venemaad, mille arvele langeb üheksa protsenti maailma naftatoodangust, oma tootmist vähendama, ütlesid kaks allikat ja kolmas allikas, kes on kursis nafta pumpamisega. Kõik kolm palusid teema tundlikkuse tõttu anonüümsust. 

Transneft lükkas oma veebisaidil sellised väited tagasi, öeldes, et tegemist valega ja osaga lääne infosõjast Venemaa vastu.

"Selliste võltsuudiste ilmumine viidetega mõnele nimetule allikale Venemaa kütuse- ja energiakompleksis kahjustab Transnefti mainet," teatas ettevõte oma avalduses. "Seda võib ajendada ainult soov destabiliseerida olukorda Venemaal lääne vallandatud infosõjas," lisati teates.

Ukraina on alates augustist suurendanud rünnakuid Venemaa energeetikaettevõtete vastu, et takistada Moskva sõjategevust Ukrainas ja vähendada Kremli tulusid, kuna katsed konflikti lõpetamiseks rahuläbirääkimiste kaudu on takerdunud.

Ukraina sõjaväeametnike ja Venemaa tööstusallikate sõnul on Ukraina droonid tabanud vähemalt kümmet rafineerimistehast – vähendades ühel hetkel Venemaa rafineerimisvõimsust peaaegu viiendiku võrra – ja kahjustanud riigi suurimaid Läänemere-äärseid naftasadamaid Ust-Lugas ja Primorskis.

Venemaa võimud ei ole kahju ulatust ega selle mõju tootmisele ja ekspordile avalikult kommenteerinud.

Nafta- ja gaasitulud on viimase kümnendi jooksul moodustanud kolmandiku kuni poole Venemaa föderaaleelarve kogutuludest, muutes sektori valitsuse jaoks kõige olulisemaks rahastamisallikaks.

Lääneriigid on kehtestanud Venemaale järjestikuseid sanktsioonipakette, keskendudes suuresti riigi nafta- ja gaasisektorile. Kuid Moskva on suutnud suunata suurema osa naftaekspordist Aasiasse, kus India ja Hiina on selle peamised ostjad.

Droonirünnakud on kõige efektiivsemad sanktsioonid?

Eelmisel nädalal tabasid Ukraina droonid Venemaa suurimat, Primorski naftasadamat Soome lahe ääres esimest korda pärast sõja algust 2022. aastal, sundides seal ajutiselt tegevuse seiskama.

Primorski naftasadama kaudu suudab Venemaa eksportida üle miljoni barreli naftat päevas ehk rohkem kui 10 protsenti oma naftatoodangust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et rünnakud on tekitanud märkimisväärset kahju ja nimetas Venemaa naftataristu vastu suunatud rünnakuid "kõige kiiremini toimivateks sanktsioonideks".

Venemaal, erinevalt naftakartelli OPEC juhtivast tootjast Saudi Araabiast, pole märkimisväärset naftavarude hoidmise võimekust.

Primorski naftasadam jätkas osaliselt tegevust laupäeval, kuigi jäi ebaselgeks, kui kaua selle remondi lõpuleviimine aega võib võtta, ütlesid kaks allikat. Anonüümsete allikate sõnul oli Venemaa juba kaotanud osa naftaekspordi võimsusest pärast järjekordset droonirünnakut Ust-Luga naftaterminalile augustis.

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) ja selle liitlased, sealhulgas Venemaa (OPEC+), on aprillist alates tootmist suurendanud, mis järgneb aastaid kestnud kärbetele, mille eesmärk oli toetada naftaturgu.

Viimase OPEC+ kokkuleppe kohaselt peaks Venemaa naftatootmiskvoot septembris tõusma 9,449 miljoni barrelini päevas võrreldes 9,344 miljoni barreliga augustis.

"Venemaa võime suurendada naftatootmist on nüüd ohus tema piiratud ladustamisvõimsuse tõttu," teatas USA pank J.P. Morgan oma kommentaaris.

Samal ajal avaldavad Goldman Sachsi teatel Vene naftatootmisele negatiivset mõju ka rafineerimistehaste seisakud.

Mõlemad pangad märkisid siiski, et Vene naftatoodang väheneb vaid vähesel määral, kuna Aasias on endiselt suur nõudlus Venemaa toornafta järele.