Möödunud reedel ründas Ukraina droonidega Primorski sadamat.

Primorski sadam on üks suuremaid Vene naftasadamaid Soome lahe ääres, mis teenindab Venemaa varilaevastikku. Selle kaudu liigub igal aastal ligi 60 miljonit tonni naftat ning Venemaa teenib selle käigus ligi 15 miljardit dollarit. 

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko sõnul põhjustas rünnak tulekahju sadamas asuval laeval ning pumbajaamas.

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas aga pärast rünnakut, et nafta väljavedu sadamast on peatunud ning see võib Venemaale maksta ligi 40 miljonit dollarit päevas.

Esmaspäeva hommikul oli laevaliiklust jälgiva lehe Marine Traffic andmetel 12 varilaevastiku alust ankrus Soomes lahel, Loksast põhjapool.

Ankrus seisid naftatankerid Palermo (seilab Marshalli saarte lipu all), Antares I (Aruba), Aura (Panama), Anika (Panama), Velos Forza (Marshalli saared), Grace Leon (Panama), Noctis (Kamerun), Jin Hui (Panama), Azure (Palau) ning kaubalaevad Star Halifax (Libeeria), Rob (Aruba) ning Kaspar Oldendorff (Portugal).

Mereväe mereoperatsioonide keskuse ülema kaptenmajor Ardo Riiboni sõnul ei ole esialgu Läänemerel midagi ebatavalist märgata olnud, kuid ankrus olevate laevade arv võib lähiajal suureneda.

Vare: Primorski sadama rünnak sõjategevusele esialgu mõju ei avalda

Majandusekspert Raivo Vare rääkis ERR-ile, et rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele sunnivad riiki naftat rohkem eksportima, kuid löögid sadamatele omakorda takistavad seda. Sadamarünnaku esialgne mõju sõjategevusele on aga väike.

Vare sõnul tuleb Primorski rünnakut käsitleda koos Ust-Luga sadama vastu suunatud rünnakuga, kuna mõlemad mõjutavad Venemaa ekspordivõimekust Läänemerel.

"Juba on saanud Ukraina löögi järel kannatada Ust-Lugasse viiv naftatoru. Kuna Venemaa on nüüd sunnitud toornaftat rohkem välja eksportima ja kaks kolmandikku toornaftast käib Läänemere kaudu, siis iga takistus, olgu siis Primorskis või Ust-Lugas, tekitab probleeme," ütles ta.

Ukraina droonirünnakute tõttu on viimastel kuudel Venemaa siseriiklik naftatöötlemisvõime vähenenud kuni 30 protsenti. "See tähendab, et toornaftat peaks veel rohkem eksporti viima ja nüüd – palun väga," sõnas Vare.

Vare märkis, et kui rünnakus Primorski sadamale said pihta laadimisseadmed, võib selle mõju olla pikaajalisem ja tõsisem. Samuti tähendab see, et varilaevastiku tankerid, mis laadida ei saa, hakkavad Läänemerele kogunema.

Vare nõustus Ukraina julgeolekuteenistuse hinnanguga, et Primorski sadamas naftalaadimise peatumine läheb Venemaale maksma ligi 40–50 miljonit dollarit päevas, kuid sõjategevusele sel tema sõnul esialgu mõju ei ole.

"Sadamate teema on seotud ekspordiga ja see omakorda ekspordituludega, mis tähendab seda, et pika aja peale hakkab see mõju avaldama ka. Esialgu rahasid on piisavalt veel ja sõjategevusele otsest mõju ei avalda," tõdes ta.

Samas rõhutas Vare, et siseriikliku rafineerimisvõimsuse hävitamine omab sõjale otsest mõju ning juba praegu on osades riigi osades näha naftapuudust.

Zelenski: Ukraina hoiab silma peal ka Ust-Luga sadamal

Pühapäevaõhtuses videopöördumises tänas Ukraina president Volodõmõr Zelenski SBU eriüksusi Primorski sadama naftaterminali kahjustamise eest ning kinnitas, et Ukraina hoiab silma peal ka Ust-Luga sadamal.

"Kõige tõhusamad sanktsioonid – need, mis mõjuvad kõige kiiremini – on tulekahjud Venemaa naftatöötlemistehastes, terminalides ja naftabaasides. Me oleme märkimisväärselt piiranud Venemaa naftatööstust ning see piirab oluliselt ka sõda. Venemaa sõda on sisuliselt seotud nafta, gaasi ja kõigi teiste energiaallikatega," ütles Zelenski videopöördumises.

"Tänan Ukraina julgeolekuteenistuse eriüksusi, kes tegid hiljuti suurepärast tööd Primorskis, tabades Venemaa suurimat naftaterminali Läänemere ääres. Kahju on märkimisväärne; kõik on kinnitatud. Ja see on vaenlase jaoks käegakatsutav. Meie eriüksused hoiavad silma peal ka Ust-Luga sadamal ning kõigil teistel Venemaa juurdepääsupunktidel maailmaturule," sõnas Ukraina president.