Brüssel otsustas, et Saksamaa seitsmeaastane kulutuste plaan vastab EL-i eelarvereeglitele, kinnitasid kõrged Euroopa Komisjoni ametnikud.

Otsus lubab Saksamaal märkimisväärselt suurendada kulutusi kaitsevõimele ja lagunevale taristule.

Kriitikute sõnul pigistab aga Euroopa Komisjon Saksamaa suhtes silmad kinni, kuna tegemist on EL-i suurima ja mõjukaima riigiga.

Plaani kohaselt kasvavad Saksamaa riigivõlg ja eelarvepuudujääk lähiaastatel järsult, kuid vähenevad pikemas perspektiivis. Üldine eesmärk on elavdada majanduskasvu Euroopa tööstuslikus tuumikpiirkonnas pärast aastatepikkust stagnatsiooni.

Saksamaa eelarvepuudujäägi ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhe peaks 2026. aastal tõusma 3,8 protsendini – see ületab märkimisväärselt EL-i kolmeprotsendist piirmäära – ning kahanema 2029. aastaks 1,9 protsendini.

Sama plaani kohaselt tõuseb Saksamaa riigivõla ja SKP suhe praeguselt 64 protsendilt 2029. aastaks 66,5 protsendini ning hakkab seejärel langema. Need arvud ei hõlma aga suurenenud kaitsekulutusi, mis on sisuliselt arvutustest välja jäetud.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on avaldanud Saksamaale survet suurendada oma kaitsekulutusi. Taasühinenud Saksamaa ambitsioonikaima relvastumisprogrammi raames plaanib riik tõsta sõjalist eelarvet praeguselt 2,4 protsendilt SKP-st kuni 3,5 protsendini 2029. aastaks.

Komisjon kinnitas ka, et ei alusta Saksamaa eelarvepuudujäägi menetlust.

Ametnike sõnul on Saksamaa avaliku sektori kulutuste tõus ajutine ega ohusta riigi rahanduslikku stabiilsust.

Euroopa Komisjon on hinnanud kõigi EL-i riikide kulutuste plaane osana oma iga-aastasest eelarveprotsessist. Novembris annab EL-i täidesaatev organ varajase hinnangu, kas liikmesriigid on õigel teel oma pikaajaliste kulutuskohustuste täitmiseks.

Saksamaa taotles EL-i eelarvereeglite täitmiseks täiendavat aega, pikendades nelja-aastast kulutuste plaani seitsme aastani.

Pikenduse eest lubas Berliin järgida EL-i soovitusi, näiteks vähendada bürokraatiat ja vastu võtta rohkem kõrgelt kvalifitseeritud migrante.