1. septembril Neste hinnalangetusest alguse saanud hinnaralli tanklakettides on mõjutanud ka müügimahtusid.

Circle K mootorikütuste juht Indrek Sassi ütles ERR-ile, et selle perioodi jooksul on kütusemüük Circle K tanklates suurenenud.

"Täpseid numbreid seoses väga terava konkurentsiolukorraga võrdluseks anda ei saa," tõdes ta.

Kasvanud on ka eraisiku keskmiselt korraga tangitavate kütuseliitrite hulk. Kui palju see aga kerkinud on, ei soovinud Sassi samuti avaldada.

Neste Eesti juht Matti Tähti ütles, et nende kliendid tangivad vastavalt vajadusele. "Kliendid on uue Neste Express kontseptsiooni väga hästi vastu võtnud," lisas ta.

Tähti sõnul on see nende jaoks märk, et süsteemi lihtsustamine ja varieeruvatest allahindluskampaaniatest loobumine on nende klientide ootustega vastavuses. Ta rõhutas, et nad ei kavatse oma postihindu üksnes lühiajalise kampaaniana madalamaks jätta.

Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna märkis, et hinnalanguse esimestel päevadel tõusis tanklates märgatavalt kütusetarbimine – kliendid kasutasid soodsamat hinda aktiivselt ära.

"Sellele järgnesid päevad, mil tangiti tavapärasest vähem, kuna paljud olid juba oma paagid täis tankinud," kirjeldas ta ja lisas, et kütusemüük on tugevalt seotud nii hinnataseme kui ka tarbijakäitumisega. 

Tarbimine on stabiliseerumas

Kärsna sõnul on tarbimine nüüdseks kahe nädala lõikes stabiliseerumas ja tankimised liiguvad tagasi tavapärasesse rütmi. Tekkinud olukorda kütuseturul Kärsna siiski normaalseks ei pea. Ta märkis, et hinnapostides toimunud hinnalangus lõi tarbijates tunde, et on võimalik saavutada märkimisväärne rahaline võit.

"Tegelikkuses on aga erinevate tanklakettide omavahelised hinnavahed olnud niivõrd väikesed, et need ei ületa ühe sõiduauto keskmise tankimise puhul isegi poole tassi lennujaamakohvi hinda," sõnas Kärsna.

Kärsna sõnul ei ole septembri esimestel päevadel alanud hinnasurve, kus hinnad langesid kohati isegi alla omahinna, jätkusuutlik.

"On selge, et sellised hinnad ei saa pikalt püsida ning varem või hiljem tuleb naasta normaalse hinnataseme juurde," usub Kärsna, kelle sõnul on küsimus selles, kas tarbija väärtustab hetkelist hinnavõitu või pikaajalist väärtuspakkumist.

Varem on tanklaketid öelnud, et praeguste kütuse hindade juures ei ole võimalik kasumit teenida.

Indrek Sassi märkis, et ka suurenenud müügimaht ei aita varasemast väiksemast juurdehindlusest tingitud kaotust tasa teha.

Tarmo Kärsna tõi välja, et Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted on oma lojaalsusprogrammi üles ehitanud mitte ainult hinnaposti allahindlusele, vaid tervikväärtusele nagu püsivad soodustused ja personaalsed pakkumised ka teistes teenustes.

Rahvusvahelised kütusekontsernid, mis ei põhine Eesti kapitalil, siia Kärsna sõnul lisaväärtust ei loo ja seepärast on iga tarbimisvalik ka väärtusotsus, et toetada Eestisse jäävat tulu ja investeeringuid või suunata ettevõtte kasumid riigist välja.

"Kui lühiajalise hinnapeo ajal kaldutakse eelistama ainult hetkekasumit, jäävad kõrvale need ettevõtted, kes peavad sellistes hinnasurvetes hakkama kütusehinnale peale maksma. See omakorda tähendab, et nende võime panustada tagasi Eesti majandusse ja kogukondadesse väheneb," lausus Kärsna.