Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on olukord Eesti tervishoius äärmiselt murettekitav.

"Eurostati andmetel jäi eelmisel aastal 15,5 protsenti Eesti inimestest ilma vajalikust arstiabist – see on Euroopa Liidu halvim tulemus. See tähendab, et paarsada tuhat inimest ei saa arstiabi, sest järjekorrad on liiga pikad, teenus liiga kallis või liiga kaugel," lausus Laats.

Samal ajal toimunud tervisekassa glamuursed suvepäevad riivasid aga Laatsi sõnul Eesti ühiskonna õiglustunnet, kuid minister Joller taandas ennast vastutusest.

"Tagasi astus tervisekassa juht, aga see ei ole kindlasti piisav lahendus. Taas on kordumas muster, kus valdkonna eest vastutav minister ei võta poliitilist vastutust, vaid lihtsalt visatakse üks osaline üle parda," märkis Laats.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et tema erakond heidab minister Jollerile ette räiget retoorikat USA administratsiooni liikme suhtes.

"Nimetades meie suurima liitlase terviseministrit uhhuuks kahjustas valitsuse liige väga tõsiselt Eesti mainet maailmas ning konkreetselt kahepoolseid suhteid Ameerika Ühendriikidega. Karmen Jolleri sallimatus ja kitsarinnalisus eriarvamuse suhtes on olemuslikult demokraatiavaenulik ning diskvalifitseerib ta avaliku võimu teostajana," lausus Helme.

Laats ja Helme lisasid, et Reformierakonda kuuluv minister ei ole suutnud leida lahendust tervishoiusüsteemi pidevale rahapuudusele ja eelarvemiinus vaid süveneb.

"Ministri passiivsus teenib vaid erameditsiini huve, kes maksumaksja raha endale kahmates rikastub. Tehnoloogiad ja erinevate teenustega seotud kulud on muutunud, aga terviseteenuste hinnakiri neid muutusi ei kajasta," ütlesid Laats ja Helme.

Sotsiaaldemokraadid kutsuvad Jolleri riigikogu ette

Kolmas opositsioonifraktsioon, sotsiaaldemokraadid ootavad sotsiaalminister Karmen Jollerit riigikogu ette tutvustama, mida on kavas ette võtta  aina süveneva tervishoiu rahastamiskriisi leevendamiseks, et inimesed saaksid ka edaspidi arstiabi vähemalt senisel  tasemel.

"Tervisekassa iga-aastane puudujääk ulatub lähiaastatel 200 kuni 300 miljoni euroni ning kasvab kiiresti, halvendades veelgi raviteenuste kättesaadavust. Ravi edasilükkamine tähendab tervisekahju inimesele, aga ka nii otsest kui kaudset rahalist kulu riigile tulevikus. Tervishoid on inimõigus, mis ei tohi muutuda üksnes jõukate privileegiks," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik.

Tema sõnul on inimestele vältimatult vajalike tervishoiuteenuste tagamine riigi kohustus, mida ei lahenda jutt eraraha kaasamisest ega lõputu analüüside tellimine. "Rahastuskriisi lahendamine vajab juba praegu poliitilist tahet ja konkreetseid otsuseid, sest iga venitatud kuu süvendab probleeme," lisas Kiik.

Sotsiaaldemokraadid küsivad Jollerilt, kuidas on kavas katta tervishoiu rahastuse puudujääk nii 2026. aastal kui ka järgmistel aastatel ning kuidas aitab valitsuse lubatud eraraha kaasamine tugevdada esmatasandit ja leevendada perearstide puudust.

"Millised on ettepanekud patsientide omaosaluse vähendamiseks tervishoiuteenuste eest tasumisel? Teatavasti moodustab patsientide omaosalus juba ligi 25 protsenti tervishoiu kogukuludest, kuid Euroopa Liidu keskmine on alla 15 protsendi," märgivad arupärijad.