Eelmisel aastal paistis eksamite infosüsteem (EIS) korduvalt silma probleemidega, kui Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide ühiskatsetel, eesti keele katseeksamil ning ka vene keele neljanda klassi tasemetööde käigus tekkisid tehnilised tõrked.

Mullukevadine audit näitas, et EIS-i edasiarendamise asemel tasuks luua uus süsteem ning selle aasta algul teataski haridus- ja teadusministeerium (HTM), et loomisel on uus eksamite infosüsteem, kus 2026. aastal toimuvad e-katseeksamid ning 2027. aasta kevadel elektroonilised põhikooli lõpueksamid.

Nüüdseks on aga selge, et järgmisel kevadel e-katseeksameid uues süsteemis ei tehta.

Haridus- ja noorteameti (harno) üldosakonna juht Tauno Tuisk ütles ERR-ile, et uus hindamise infosüsteem on praegu planeerimisfaasis ja lähteülesannet alles koostatakse.

"Kuna arendus võtab minimaalselt kaks-kolm aastat, toimuvad 2026. aasta kevadised täismahulised e-katseeksamid ja 2027. aasta e-eksamid olemasolevas testide andmekogus (EIS). Seni hoiame töös praegust süsteemi," tõdes Tuisk.

Ka põhikooli lõpueksamite katsetamine toimub järgmisel aastal olemasolevas EIS-is. Uue süsteemi lähteülesannet koostab harno koos haridusministeeriumiga.

"Kuna tehisaru kasutuselevõtt mõjutab tulevikus ka hindamissüsteeme ja eksameid, lepime esmalt riigi tasandil kokku, millist välishindamissüsteemi vajame. Paralleelselt kaardistame maailmas kasutusel olevaid lahendusi, et otsustada, kas mõni neist oleks kohandatav Eesti oludes. Alles seejärel alustame arenduse või hanke ettevalmistamist," selgitas Tuisk.

Tänavu kevadel viidi vastutus eksamite infosüsteemi arenduse ja haldamise eest haridusministeeriumist üle haridus- ja noorteametisse. Ühtlasi võttis harno üle ka Askend Estonia OÜ-ga sõlmitud lepingu ning Tuisu sõnul keskendus ettevõte kevadel olemasoleva süsteemi arendamisele ja hooldamisele.

Praeguseks on aga olukord muutunud. Nimelt näitasid kalkulatsioonid Tuisu sõnul suveks, et EIS-i on majanduslikult soodsam ja ajaliselt kiirem hallata oma arendajatega.

"Seetõttu lõime harnos alates 1. septembrist kaks arendajakohta. Askendi leping kehtib endiselt, kuid selle raames töid ei tellita," lisas ta.

Seejuures tegeleb EIS-i arendusega sama arendaja, kes oli seotud varasema, korduvalt tõrgetega silmapaistnud EIS-i arendusega. Tuisk selles probleemi ei näe.

"EIS-i töökindluse tagamiseks oli vajalik kasutada varasema arendaja teadmisi, et tagada süsteemi järjepidev toimimine. Varasema arendaja teadmisi ja oskusi kasutas ka Askend, pakkudes teenust harnole. Täna töötab EIS-i arenduskogemusega arendaja harnos ning lisaks värbame veel ühe arendaja," rääkis harno üldosakonna juht.

EIS-i on arendatud 2009. aastast. 2024. aasta aprillis ütles haridusministeeriumi asekantsler Henry Kattago, et EIS on viimane selline infosüsteem, mille arendust ei tellita väliselt arenduspartnerilt, vaid seda tehakse maja sees.

Kattago toonaste sõnade kohaselt olid ootused EIS-ile ajas kasvanud ning ühe-kahe inimesega nii suurt tööd tehtud ei saa, mistõttu pidi arendusega hakkama tegelema suurem eraettevõtte meeskond.

Tauno Tuisu sõnul osutas EIS-i kohta tehtud audit peamiselt juhtimise ja vastutuse hajususele ning mõningatele süsteemi puudustele, millest suur osa on praeguseks parandatud või parandamisel. Arendust juhib praeguseks harno oma meeskond.

"Erinevalt varasemast on nüüd kehtestatud selged protsessid ja kontrollimehhanismid, mis minimeerivad probleemide kordumise. Tõsi, EIS-i majutusteenus on hetkel endiselt HTM-is, kuid kaalume selle viimist riigipilve, et tagada suurem töökindlus ja turvalisus," lisas Tuisk.

Kuna uue EIS-i arendamisega ei ole veel alustatud, ei ole sellele veel ka raha kulunud.

Tuisk ütles, et koos haridusministeeriumiga lepitakse sügisel kokku kriteeriumid, millele uus süsteem peab vastama. Seejärel valmistatakse ette rahvusvaheline hange, kus keskmes pole arenduse tunnihind, vaid tervikliku hindamise infosüsteemi rakenduse hankimine.