Trump kehtestas tollid rahvusvahelise hädaolukordade majandusvolituste seaduse (IEEPA) alusel. Apellatsioonikohus leidis samas, et need kehtestati ebaseaduslikult ning sellega pole tollisaaga veel lõppenud. 

Apellatsioonikohus kinnitas häältega 7-4 kaubanduskohtu kevadel tehtud otsust. Toona blokeeris kohus Trumpi kehtestatud tollimaksude jõustumise. Apellatsioonikohus andis presidendile aega otsuse edasikaebamiseks kuni oktoobri keskpaigani. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Valge Maja on alati eeldanud, et vaidlus jõuab lõpuks konservatiivide enamusega ülemkohustesse. Praeguseks on Trumpi administratsioon taotlenud ülemkohtult õiguskaitset enam kui 20 kohtuasjas. Üldjuhul on riigi kõrgeim kohus langetanud Trumpi jaoks ka soodsa otsuse.

Pole siiski veel täpselt selge, millise otsuse ülemkohus tollide küsimuses langetab. Trumpi kehtestatud tollid on vastuolus vabariiklaste pikaajalise vabakaubandust pooldava poliitikaga. Trumpi tollipoliitika tekitab veel mitmeid õiguslikke küsimusi, mida hagejad on kiiresti ära kasutanud. 

Trumpi tollidele ei seisa vastu vaid vasakpoolsed rühmitused ja demokraatide juhitud osariigid. Ka väikefirmad, kaubandusühendused ning parempoolsed lobirühmad on esitanud kaebusi. Nende õiguslikud argumendid põhinevad põhjendustel, millele ülemkohus on varem viidanud, kui viimane tühistas eelmise administratsiooni otsuseid. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et lõpliku otsuse langetamine võib võtta veel mitu kuud. Tollipoliitika kehtib esialgu edasi ning Valge Maja võib apellatsiooni esitada kuni oktoobri keskpaigani. 

Marylandi ülikooli õigusteaduse professor Mark Graber ütles, et ülemkohus vaatab tõenäoliselt Trumpi seisukoha tollide küsimuses kriitilise pilguga üle. Ta tõi välja, et ülemkohus on mõnikord seisnud vastu Trumpi katsetele kongressi võimu ignoreerida. 

Viimane president, kes üritas täidesaatva võimu volitusel tollimakse kehtestada, oli Richard Nixon. Seega on õiguslikke pretsedente vähe, mis omakorda jätab kohtule ruumi Trumpi argumentide kaalumiseks.