Uurimised algatatakse 1974. aasta kaubandusseaduse paragrahvi 301 alusel, mis lubab presidendil kehtestada tollimakse riikidele, kes diskrimineerivad USA ettevõtteid või kaubandust, kirjutab Wall Street Journal.

USA kaubandusvoliniku büroo juhitavad menetlused näevad ette konsultatsioone välisriikide valitsustega ning avalikke kuulamisi enne uute maksude kehtestamist.

Uued tollid on mõeldud asendama eelmisel kuul kehtestatud ajutisi kümneprotsendilisi ülemaailmseid tolle, mille USA ülemkohus tunnistas osaliselt ebaseaduslikuks. 

USA kaubandusvolinik Jamieson Greer ei täpsustanud uute tollide määra, märkides, et ei soovi uurimistulemusi ennetada. 

Trumpi majandusametnikud on varem öelnud, et püüavad taastada tollitulu taseme, mis kehtis enne ülemkohtu otsust.

Kolmapäeval algatatud uurimine keskendub ekspordist sõltuvate riikide tööstuslikule ületootmisele. USA ametnike sõnul kahjustavad need riigid kohalikke tootjaid, kasutades riiklikke toetusi, et ujutada maailmaturg üle alandatud hinnaga kaupadega.

Uurimine toob tõenäoliselt kaasa kõrgemad tollimaksud kümnetele riikidele, sealhulgas USA suurimatele kaubanduspartneritele nagu Hiina, India, Mehhiko, Jaapan, Lõuna-Korea, Vietnam ja Euroopa Liit.

"Meie hinnangul on olulised kaubanduspartnerid arendanud tootmisvõimsuse, mis on täielikult lahti seotud sise- ja välisnõudlusest ning turu stiimulitest," ütles Greer ajakirjanikele.

Teine uurimine, mis algatatakse tõenäoliselt sel nädalal, keskendub teiste riikide jõupingutustele võidelda sunniviisilise tööga. See võib tähendada kõrgemaid tollimakse riikidele, mis ei keela sunnitööga valmistatud kaupade müüki või importi. Greeri sõnul puudutab see uurimine umbes 60 riiki.

Tavaliselt kestab selline uurimine kuid või isegi aastaid, kuid Greer märkis, et tema meeskond püüab menetlused lõpetada juuli keskpaigaks, mil aeguvad praegused ajutised tollimaksud. 

Järgmistel nädalatel võib oodata veelgi uurimisi, mis puudutavad näiteks digikaubanduse poliitikaid, mida USA peab oma ettevõtete suhtes ebaõiglaseks.

Paljud uute uurimiste sihikule sattunud riigid on Trumpi teise ametiaja jooksul sõlminud USA-ga kaubanduslepinguid, et vähendada oma haavatavust tollimaksude suhtes. Greer märkis, et eeldab partneritelt nendest lepingutest kinnipidamist ka uute uurimiste valguses – seda põhjusel, et riigid on juba arvestanud tõsiasjaga, et USA kehtestab neile teataval määral tolle.

Trumpi varasemad ülemaailmsed tollid ei laienenud kaupadele, millele kehtisid juba riikliku julgeoleku kaalutlustel kehtestatud tollimaksud. Greeri sõnul on veel vara öelda, kas uued  maksud sisaldavad samasuguseid erandeid, kuid lisas, et administratsioon ei soovi ettevõtete jaoks tollireeglite järgimist liigselt keeruliseks muuta. 

Kuigi uued tollimaksud on juriidiliselt kindlamal alusel kui ülemkohtu poolt tühistatud maksud, seisab administratsioon silmitsi demokraatide vastuseisuga, kes rõhutavad elukalliduse tõusu valimisaastal.

"Paragrahv 301 alusel tollid on mõeldud konkreetsete ja ebaõiglaste kaubandustavade lahendamiseks," ütles senaator Tim Kaine. "Neid ei tohiks kasutada USA tagasiviimiseks laiaulatuslikku, hindu tõstvasse tollirežiimi nüüd, kui ülemkohus tühistas president Trumpi ebaseaduslikud maksud Ameerika tarbijatele."

Ettevõtetel on aega aprilli keskpaigani, et esitada oma seisukohad tööstusliku ületootmise uurimise kohta. Avalikud kuulamised on planeeritud mai algusesse.