Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 26. augustil kell 20.05:

- Belgia väliministri sõnul annab riik Ukrainale lähiajal mõned F-16 hävitajad;

- Ukraina tunnistas Vene väe sisenemist Dnipropetrovski oblastisse;

- Ukraina ründas droonidega Krimmi raudteetaristut;

- Trump: Euroopa annab Ukrainale tagatised, kuid USA on samuti kaasatud;

- Saksa välisministri sõnul eksib Putin arvates, et suudab aega võita;

- Bloomberg arutles Ukraina võimalike julgeolekutagatiste üle;

- Umerov arutas Briti sõjaväejuhtidega võimalikke julgeolekugarantiisid;

- Zelenski tunnustas USA tegevust;

- Šmõhal: Ukraina tõhustab tööstuskoostööd Taaniga;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit.

Belgia väliministri sõnul annab riik Ukrainale lähiajal mõned F-16 hävitajad

Belgia välisminister Maxim Prévot ütles teisipäeval, et kuningriik annab Ukrainale lähiajal üle mõned F-16 hävituslennukid.

"Oleme juba välja õpetanud enam kui 3000 ukraina sõjaväelast, lendurit ja tehnikut. Me anname teile lähikuudel mitu F-16 hävitajat," ütles ta Odessas ajakirjanikele.

Ukraina tunnistas Vene väe sisenemist Dnipropetrovski oblastisse

Ukraina tunnistas teisipäeval esmakordselt, et Vene okupatsioonivägi on sisenenud Dnipropetrovski oblastisse, riigi keskosas asuvasse halduspiirkonda, mis oli seni ägedast lahingutegevusest puutumata jäänud.

"Jah, nad on sisenenud ja lahingud käivad ka praegu," ütles uudisteagentuurile AFP Ukraina operatiiv-strateegilise väerühma Dnipro esindaja Viktor Trehubov.

Moskva teatas esimest korda oma väe edenemisest oblastisse juulis – piirkonda, millele Kreml ei ole ametlikku territoriaalset nõuet esitanud. Pärast seda on Venemaa väitnud, et on seal mõned asulad vallutanud.

Eraldi avalduses lükkas Ukraina kindralstaap tagasi Moskva väited Zaporižke ja Novoheorhijivka külade täieliku vallutamise kohta.

Kuid lahingutegevust jälgiv ja Ukraina armeega tihedalt seotud DeepState teatas teisipäeval, et Venemaa on need külad okupeerinud. "Vene armee kindlustab praegu oma positsioone ja koondab jalaväge edasiseks pealetungiks," lisati sotsiaalmeedia postituses.

Vene vägi saavutab aeglaselt, kuid järjekindlalt edu kulukates lahingutes Ida- ja Lõuna-Ukraina laastatud alade pärast, kuhu on alles jäänud vähe elanikke ja terveid hooneid.

Dnipropetrovski oblast ei ole üks viiest Ukraina piirkonnast – Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblast ning Krimm –, mille Moskva kuulutas avalikult Venemaa alaks.

Ukraina mööndus, et nad on oblastis esimest korda alasid kaotanud, tuleb ajal, mil hoog võimaliku rahulepingu suunas on raugenud.

Pärast seda, kui USA president Donald Trump kohtus nii Vene president Vladimir Putini kui ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga, tekitades lootusi läbimurdeks, on Moskva nüüd välistanud Venemaa ja Ukraina juhtide peatse kohtumise.

Putin nõuab sissetungi peatamise eeltingimusena, et Ukraina lahkuks osalt territooriumitelt, mis on endiselt nende kontrolli all. Need nõudmised lükkas Kiiev kui vastuvõetamatud tagasi.

Ukraina ründas droonidega Krimmi raudteetaristut

Ukraina korraldas teisipäeva hommikul Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarel droonirünnaku raudteetaristule.

Hommikul toimusid plahvatused raudteetaristul Džankoi lähistel ning Krasnohvardiiske külas Urožaina jaamas, teatas kanal Krõmski Veter (Krimmi tuul) sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram.

"Teatati, et Džankoi raudteeinfrastruktuur sai tabamuse. Jälle. Või veel kord. 21. augustil saabus Džankoisse juba kütusega rong," seisab teates.

Samuti anti teada, et Krasnohvardiiske külas Urožaina jaamas sai tabamuse ka alajaam.

Varem teatas Ukrinform, et erioperatsioonide väed tabasid Krimmis Džankoi lähedal Venemaa kütuserongi.

Rünnakud raskendavad veelgi Vene relvajõudude logistikat, tõdes rünnakutest samuti teatanud uudistekanal Noelreports sotsiaalmeediakeskkonnas X.

Morning drone strikes hit railway infrastructure in occupied Crimea, damaging a key logistics hub near Krasnogvardeysky. A substation was also struck, further complicating Russian supply lines. pic.twitter.com/Qi7WyN6O7W

— NOELREPORTS (@NOELreports) August 26, 2025

Rünnakuid kinnitas ka Ukraina vägede erioperatsioonide väejuhatus, mille teatel kohaselt kahjustas operatsioon logistikarajatisi, mis toetavad Vene armee üksuste operatsioone ja varustamist. Ukraina sõjavägi ei avalikustanud, millised rajatised sihikule võeti, milliseid relvi kasutati ega andnud tagajärgede kohta lisateavet.

"Me jätkame Venemaa logistika hävitamist okupeeritud Krimmis," lubas erioperatsioonide väejuhatus.

Vene kaitseministeerium väitis, et tema väed tabasid Krimmi kohal kaheksa Ukraina drooni kella 7.00 ja 7.30 vahel kohaliku aja järgi, avaldamata teavet võimaliku kahju kohta.

Ukraina on Venemaa täiemahulise agressioonisõja vältel korduvalt rünnanud Vene sõjaväerajatisi ja logistikat Krimmi poolsaar, mis on alates 2014. aastast Venemaa poolt okupeeritud.

Viimastel nädalatel on Ukraina väed tihendanud droonirünnakuid raudteeinfrastruktuuri vastu Venemaa piirialadel, samuti naftarajatiste vastu kogu Venemaal.

Trump: Euroopa annab Ukrainale tagatised, kuid USA on samuti kaasatud

USA president Donald Trump rõhutas esmaspäeval, et Ukrainale antavad julgeolekugarantiid on sõjategevuse lõppemise korral eelkõige Euroopa vastutus, kuigi Ameerika Ühendriigid on teatud määral samuti kaasatud.

"Euroopa annab Ukrainale märkimisväärsed julgeolekugarantiid ja eurooplased peavadki seda tegema, sest nad on otse seal kõrval. Aga me oleme kaasatud tagala rollis," rääkis Trump ajakirjanikele Valges Majas..

"Me aitame neid. Ja ma arvan, et kui me jõuame kokkuleppele – ja ma usun, et jõuame –, siis ei teki peaaegu mingeid probleeme," oli USA riigipea veendunud.

President Trump väljendas taas oma soovi sõda lõpetada: "Ma tahan, et inimeste tapmine lõppeks."

Samal ajal kordas Trump oma kriitikat eelmise administratsiooni aadressil, mis tema väitel andis Ukrainale 350 miljardit dollarit (tegelik summa on kordades väiksem - toim.). USA president ütles, et tema administratsioon on oma lähenemist radikaalselt muutnud.

"Me ei maksa Ukrainale enam mingit raha. Tegelikult on vastupidi – nad taotlevad sõjalist abi NATO kaudu. NATO taotleb rakette või Patriote, me anname raketid sõjalisele liidule ja NATO maksab meile täies ulatuses," ütles Trump.

USA riigipea sõnul tõstsid tema jõupingutused liitlaste kaitsekulutusi sõjalises liidus kahelt protsendilt viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mis võimaldab koguda triljoneid dollareid, mida saab kasutada Ukraina toetamiseks.

"Ma ei taha Ukraina pealt raha teenida. Ma tahan, et sõda lõppeks, sest ma tahan päästa kõik need elud," lisas Trump.

Ukraina uudisteagentuuri Ukrinform andmetel arutasid Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal ja USA presidendi erisaadik Ukrainas kindral Keith Kellogg samal ajal usaldusväärsete julgeolekugarantiide loomist, et vältida tulevast agressiooni Ukraina vastu.

Saksa välisministri sõnul eksib Putin arvates, et suudab aega võita

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin peaks asuma kiiretele kahepoolsetele läbirääkimistele Ukrainaga, ütles Saksamaa välisminister Johann Wadephul.

"Kui president Putin usub, et saab aega võita, siis ta eksib," ütles Wadephul esmaspäeval Horvaatia pealinnas Zagrebis toimunud kohtumisel oma Horvaatia ametivenna Gordan Grlić Radmaniga.

Wadephul toonitas ka, et Venemaale tuleb jätkuvalt survet avaldada. Saksamaa välisminister lisas ka, et Euroopa Liit valmistab juba ette 19. sanktsioonipaketti Venemaa vastu.

Varem vahendas uudisteagentuur UNIAN Wadephuli arvamust, et pärast Venemaaga rahulepingu sõlmimist vajab Ukraina julgeolekugarantiisid, mis peaksid tegelikult lähenema sellele, mida tähendab NATO liikmelisus.

Wadephul märkis, et ilma selle tingimuseta ei tohiks Ukrainalt nõuda oma territooriumide loovutamist Venemaale. Saksa poliitik lisas ka, et julgeolekutagatisi andvate riikide nimekirja tuleks laiendada väljapoole Euroopat ja eriti oluline on kaasata Ameerika Ühendriigid.

Saksamaa rahandusminister Lars Klingbeil teatas samal ajal, et Saksamaa kinnitab järgmiseks kaheks aastaks Ukrainale antava iga-aastase rahalise toetuse summas üheksa miljardit eurot.

Klingbeil lisas, et on juba arutanud oma Ukraina ametivenna Serhi Martšenkoga Kiievi toetamise jätkamist ja võimalusi. Saksamaa rahandusminister kinnitas, et Euroopa jääb Ukraina toetama ja on seisukohal, et läbirääkimisi ei saa pidada Ukraina selja taga.

Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal ja Klingbeil arutasid esmaspäeval ühtlasi Ukraina vajadusi relvade tootmise ja hangete finantseerimisel ning Ukraina õhukaitse tugevdamist.

Erilist tähelepanu pöörati ühisettevõtete arendamisele ja seda eriti droonide tootmise valdkonnas. Samuti kahepoolsete projektide elluviimisele Saksamaa kaitsetööstusettevõttega Rheinmetall.

Kohtumise käigus rõhutas Šmõhal, et Ukraina hindab kõrgelt Saksamaa kavatsust tarnida kaks õhutõrjesüsteemi Patriot.

Ukraina kaitseminister avaldas Saksamaale tänu vankumatu toetuse eest ja märkis, et Ukraina loodab kogu Euroopa julgeoleku nimel edasisele tulemuslikule koostööle.

Bloomberg arutles Ukraina võimalike julgeolekutagatiste üle

USA meediaväljaanne Bloomberg kirjeldas esmaspäeval, milliseid julgeolekugarantiisid võib Ukraina loota liitlastelt, kui riigil ei õnnestu NATO või Euroopa Liiduga liituda.

Bloomberg märkis, et on mitu varianti, mis võiksid riiki potentsiaalselt kaitsta uue Venemaa rünnaku eest, mille hulgas näiteks Ukraina kaitse sarnaselt NATO artiklile 5, kuid ilma alliansi liikmelisuseta.

Agentuur tuletas meelde, et NATO sõjalisse liitu astumiseks peab Ukraina saama kõigi liikmesriikide toetuse. Ukraina liikmelisuse vastu on Ungari ja Slovakkia, kes hoiavad Venemaaga suhteliselt sõbralikke suhteid. Samuti on vastuseisu väljendanud USA president Donald Trump. Ukraina liitumisele on loomulikult raevukalt vastu Venemaa, mis on sel teel veel üks takistus.

Aasta alguses tegi Itaalia peaminister Giorgia Meloni ettepaneku pakkuda Ukrainale NATO artikli 5 sarnast kaitset, kuid ilma riigi tegeliku allianssi astumiseta. NATO aluslepingus sisalduv kollektiivkaitsekohustus sätestab, et relvastatud rünnakut ühe liikme vastu tuleks pidada rünnakuks kõigi vastu ja sellisel juhul peavad teised riigid oma liitlasele abi osutama nii eraldi kui ka ühiselt.

Bloombergi allikad ütlesid väljaande ajakirjanikele, et Meloni plaani kohaselt ei arutataks enam Ukraina liikmelisust, mis rahuldaks ühe Venemaa nõudmistest. Selle asemel pakutakse välja alliansi liikmesriikide kollektiivse abi mehhanism.

Selle ettepaneku kohaselt lepiksid riigid, kes on varem Ukrainaga kahepoolseid lepinguid sõlminud, uue Venemaa rünnaku korral kiiresti kokku vastumeetmetes. Otsus Ukrainale abi osutamise kohta tehtaks 24 tunni jooksul.

Liitlaste abi võib hõlmata kiiret ja püsivat kaitsealast toetust, Ukraina relvajõudude tugevdamist, majandusabi andmist ja Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist.

Teine võimalus Ukraina kaitsmiseks võiks olla kahepoolsete vastastikuse kaitse lepingute sõlmimine teiste riikidega. Eeliseks on see, et Kiiev saab selliseid lepinguid sõlmida NATO liikmesriikidega, kuid mitte terve alliansi egiidi all.

Bloomberg usub, et kõige tõhusam oleks vastastikuse kaitse leping Ameerika Ühendriikidega, kui arvestada USA sõjalist ja rahalist mõju. Siiski on ebatõenäoline, et praegune USA president Donald Trump laseb sellel juhtuda.

Ajakirjanikud meenutasid, et Ühendriigid sõlmisid sellise lepingu Jaapaniga 1951. aastal. Leping annab Ühendriikidele õiguse paigutada Jaapani territooriumile sõjajõude vastutasuks lubadusele kaitsta riiki rünnaku korral.

Aasta alguses tegid Prantsusmaa ja Ühendkuningriik algatuse moodustada niinimetatud tahtekoalitsioon. See hõlmab riike, kes on valmis osalema missioonil, et luua Ukraina territooriumil rahvusvahelised julgeolekujõud.

Bloombergi andmeil kuulub tahtekoalitsiooni juba umbes 30 riiki. Julgeolekujõud tegutseksid rahuvalvajatena pärast sõjategevuse lõppemist Ukrainas ning aitaksid kaasa riigi taastamisele ja soodustaksid majandustegevust.

Ajakirjanikud lisasid, et koalitsiooni liikmed teavitasid Ameerika administratsiooni oma plaanidest. Siiski välistas Trump USA maavägede saatmise, kuid jättis lahtiseks õhutoetuse pakkumise võimaluse.

Samal ajal kavatsevad Ukraina liitlased oluliselt tugevdada Ukraina relvajõude ning suurendada relvatarneid, et võimaldada Kiievil end kaitsta.

Eelkõige nimetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seda strateegiat "Ukraina muutmist terasest okasseaks".

Umerov arutas Briti sõjaväejuhtidega võimalikke julgeolekugarantiisid

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu juhataja Rustem Umerov kohtus esmaspäeval Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja admiral Tony Radakiniga ja lennuväemarssal Richard Knightoniga, et arutada Ukrainale antavaid julgeolekugarantiisid.

"Arutasime Ukrainale usaldusväärsete julgeolekugarantiide tagamist, meie kaitsevõime tugevdamist, pikaajalist toetust sõjas Venemaa vastu ning sanktsioonide ja poliitilise surve maksimeerimist agressorile," sõnas Umerov.

Umerov avaldas Ukraina tänu laiaulatusliku abi ja vankumatu toetuse eest, mida Ühendkuningriik on osutanud.

Ukrinformi andmetel kohtusid Umerov ja presidendikantselei juht Andri Jermak enne seda Kiievis USA presidendi erisaadiku Keith Kelloggiga, kellega samuti arutati Ukrainale antavaid julgeolekugarantiisid.

Zelenski tunnustas USA tegevust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Kellogg arutasid samuti võimalusi Venemaale surve avaldamiseks ja kõigi röövitud Ukraina laste tagasitoomist.

Zelenski hinnangul oli tegemist hea kohtumisega.

"Ukraina on sügavalt tänulik Ameerika Ühendriikidele toetuse eest ja me hindame seda, et president Donald Trump on nii pühendunud tõelise rahu saavutamisele. On väga oluline realiseerida kõik need poliitilised ning kaitse- ja majandusalased tulemused, mis saavutati meie kohtumisel koos Euroopa liidritega Washingtonis," sõnas Zelenski.

Riigipea märkis, et kahtlemata oli eelmise nädala kokkusaamine Washingtonis edukas tippkohtumine ning tõelise ühtsuse demonstratsioon Euroopa ja Ameerika vahel.

"Ukraina, nagu alati, ühendab maailma. Me hindame Ühendriikide valmisolekut olla osa Ukraina julgeolekuarhitektuurist ja meie meeskonnad töötavad aktiivselt selle kujundamise kallal. Ootame, et julgeoleku põhilised alustalad pannakse peagi paika," ütles president.

Zelenski rõhutas, et sõjaline koostöö on oluline nii Ukrainale kui ka Ühendriikidele.

"Kaks tugevat võimalust on relvade hankeleping ja droonide leping, mis võiksid meie arsenali märkimisväärselt tugevdada. Hoiame hoogu oma töös Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekirja (PURL) algatuse raames. See on oluline vahend partnerite rahastatud Ameerika varustuse hankimiseks ja me töötame praegu aktiivselt täiendavate riikide kaasamise kallal," seletas riigipea.

Zelenski keskendus ka humanitaarvaldkonnale ja eriti kõigi röövitud laste tagasitoomisele.

"Loodame väga, et Ameerika, president ja Ühendriikide esileedi jätkavad isiklike jõupingutuste tegemist, et tuua tagasi kõik Venemaa poolt röövitud lapsed," ütles Zelenski.

Šmõhal: Ukraina tõhustab tööstuskoostööd Taaniga

Ukraina tõhustab tööstuskoostööd Taaniga, teatas esmaspäeval kaitseminister Denõss Šmõhal pärast Kiievis toimunud kohtumist Taani kaitseministri Troels Lund Poulseni ja Taani parlamendi liikmetega.

"Lähitulevikus käivitame presidendi algatuse raames suurprojekti. See võimaldab meil laiendada Ukraina relvade tootmist Taani territooriumil ja varustada meie vägesid tõhusamalt kõige vajalikuga. See tähistab meie koostöö järgmist etappi, mis sai alguse ülitõhusast Taani toetusmudelist," rääkis Šmõhal.

Kaitseminister lisas, et niinimetatud Taani mudel on võimaldanud rahvusvahelistel partneritel investeerida Ukraina relvade tootmisse kaitsejõudude vajadusteks.

Lisaks arutasid osapooled olukorda rindel ja peamisi prioriteete ehk õhukaitse tugevdamist Vene terrori tõrjumiseks ning kaugmaarelvastuse arendamist, et sundida Venemaad rahule.

"Ootame, et algatus annab nende eesmärkide saavutamiseks olulise panuse," märkis Šmõhal.

Ukraina kaitseminister kohtus ka oma Läti kolleegiAndris Sprūdsiga, et arutada pika- ja lühiajalise kaitsekoostöö plaane.

Samuti kohtus Šmõhal Saksamaa asekantsleri ja rahandusministri Lars Klingbeiliga, kellega arutati Ukraina vajadusi relvade tootmise ja hangete finantseerimisel ning Ukraina õhukaitse tugevdamist.

Erilist tähelepanu pöörati ühisettevõtete arendamisele ja seda eriti droonide tootmise valdkonnas. Samuti kahepoolsete projektide elluviimisele Saksamaa kaitsetööstusettevõttega Rheinmetall.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 077 830 (võrdlus eelmise päevaga +890);

- tankid 11 134 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 23 178 (+3);

- suurtükisüsteemid 31 979 (+33);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1472 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1211 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 53 442 (+95);

- tiibraketid 3598 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 59 769 (+97);

- eritehnika 3950 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.