Rheinmetall avas Saksamaal Euroopa suurima mürsutehase

Saksa kaitsetööstuskontsern Rheinmetall avas kolmapäeval riigi põhjaosas uue mürsutehase, millest peaks pärast täismahus tööle hakkamist saama Euroopa suurim laskemoonatehas.
Alam-Saksi liidumaal Hannoveri ja Hamburgi vahel asuva tehase avamistseremoonial osalesid Rheinmetalli tegevjuhi Armin Pappergeri kõrval ka NATO peasekretär Mark Rutte, Saksa kaitseminister Boris Pistorius ja asekantsler, rahandusminister Lars Klingbeil.
Uue tehase nurgakivi pandi 2024. aasta veebruaris ja selle investeeringu kogumaht on 500 miljonit eurot.
Unterlüssis asuv tehas, mis laiub 30 000 ruutmeetril – viie jalgpalliväljaku suurusel alal –, suudab peaks sel aastal tootma umbes 25 000 mürsku, kuid 2027. aastaks tõuseb selle aastane tootmisvõimsus 350 000 suurtükimürsuni.
Rheinmetall ehitab samasse kohta ka rakettmootorite ja võimalik, et ka lõhkepeade tehast.
Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger ütles tehase avamisel, et poliitikute üha tõsisem suhtumine kaitsesse aitas tagada, et tehas saaks valmida kõigest 14 kuuga, kui tavaliselt kuluks selleks kaks või kolm aastat.
"Siin Saksamaal on toimunud pöördepunkt," ütles ta.
Tehas aitab täita rekordilist 8,5 miljardi euro väärtuses laskemoonatellimust, mille Saksamaa valitsus esitas 2024. aasta juulis.
Papperger ütles ka, et sarnaseid tehaseid võiks võrreldavas tempos ehitada ka teistesse NATO riikidesse ja need võiksid panustada üle-euroopalise kaitseökosüsteemi tekkimisse.
Papperger ütles, et kohe meenuvad talle sellised riigid nagu Leedu ja Suurbritannia, kus konkreetsed projektid on juba käimas. Ta mainis ka Rumeeniat, Lätit ja eraldi Ukrainat, mis tuleb tema sõnul aidata veelgi otsustavamalt seisu, kus ta saab oma riigis kiiresti vajalikku kaitsevarustust toota.
Rumeenia saabki Rheinmetalli tehase
Rumeenia tööstusministeerium teatas kolmapäeval, et on sõlminud Saksa tehnoloogia- ja kaitsetööstuse kontserniga Rheinmetall raamlepingu 535 miljoni euro eest püssirohutehase ehitamiseks.
Ministeerium teatas avalduses, et Rumeenia ja Euroopa suurim relvatootja Rheinmetall hakkavad tootma püssirohtu, mis on vajalik nii siseriiklike kaitsevajaduste kui ka kogu piirkonna jaoks.
Tehase ehitustööd peaksid algama 2026. aastal ja kestma eeldatavasti kolm aastat. Tehas annab pärast käivitamist tööd 700 inimesele.
Euroopa riigid on suurendanud relvade ja laskemoona tootmist alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.
Poliitikud tervitasid Euroopa suurima laskemoonatehase avamist
Euroopa suurima laskemoonatehase avamist tervitasid avamistseremoonial osalenud poliitikud.
NATO peasekretär Mark Rutte rõhus, et see tugevdab Lääne kaitsevõimet.
"See on absoluutselt ülioluline meie endi julgeoleku tagamiseks, Ukraina toetamiseks tema praeguses võitluses ja igasuguse tulevase agressiooni heidutamiseks," ütles Rutte avatseremoonial.
"Hiina ja Venemaa esitavad meile väljakutse," ütles ta, kuid lisas, et Euroopa ja Ameerika Ühendriigid on üheskoos teel kaitsetööstuse tootmises pöörde tegemisele.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Euroopa asunud suurendama relvatootmist ja sõjalist valmisolekut, kiirendades jõupingutusi, kuna USA president Donald Trump on ärgitanud Euroopat võtma oma kaitse eest suuremat vastutust.
Suurtükimürskude tootmine on kogu kontinendil praegu kuus korda suurem kui kaks aastat tagasi, ütles Rutte, ja Saksamaa leevendas selle aasta alguses rangeid võlareegleid, et saaks laenata miljardeid sõjavarustuse eest tasumiseks.
Tseremoonial Rutte kõrval esinenud Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et Euroopa ei suuda julgeolekuprobleemidega toime tulla, kui ta ei arenda oma tööstusbaasi, et muuta kulutuste lubadused konkreetseteks võimeteks.
"Sõjavägi ja relvajõud toimivad ainult nii hästi, kui on riik nende taga," ütles ta. "Me peame olema edukad, sest seisame silmitsi ohuga."
Washington jälgib tähelepanelikult, kas Euroopa suudab täita oma lubadusi kulutusi suurendada, lisas Pistorius.
"NATO peab muutuma euroopalikumaks, et püsida transatlantilisena," ütles ta. "See on nõue, mille ees me eurooplastena seisame."
Saksamaa kantsler Friedrich Merz on lubanud ehitada Euroopa tugevaimad tavarelvajõud. Saksa kaitsekulutused peaksid 2029. aastaks ulatuma 162 miljardi euroni, mis on enam kui kolm korda rohkem kui Ukraina sõja eelne kaitse-eelarve.
Rheinmetalli Unterlüssi tehas toodab juba Leopard 2 tankidele relvi ja laskemoona, mida on kasutanud ka Ukraina armee.
Papperger allkirjastas laval ka 550 miljoni euro suuruse lepingu Rumeenia majandusministriga tehase rajamiseks, mis tema sõnul valmib tõenäoliselt järgmise 18 kuu jooksul.
Lisaks kiitis Saksamaa valitsus kolmapäeval heaks seaduseelnõu, mille eesmärk on suurendada relvajõududesse värbamist ja mis sisaldab sätteid kohustusliku ajateenistuse kohta, kui vabatahtlikke ei ole piisavalt.
Praegu teenib relvajõududes umbes 182 000 sõdurit. Pistoriuse sõnul peaks see arv tõusma 260 000-ni.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, AFP-BNS









