Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2023. aastal valminud aruandes "Vanemaealiste olukord Eestis" selgus, et ligi kolmandik uuringus osalenud eakatest olid kogenud mingis vormis lähisuhtevägivalda.

Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juhtumikorraldaja Anne Siniaas rääkis, et nende keskuse poole pöördunud vanemaealiste vastu pannakse kõige rohkem toime füüsilist ja vaimset vägivalda. Siniaas lisas, et vägivallavorme on teisigi.

"Väga levinud on majanduslik vägivald, kus inimest petetakse, näiteks lähedased võtavad ära pangakaardi, ei luba enda raha ise kasutada. Ja ka nii, et lihtsalt petetakse vanainimest oma kinnisvara ära kinkima, ja pärast tõstetakse elamisest välja. Ja hooletusse jätmine, mida mõnikord tehakse ka mittetahtlikult, kuna lihtsalt nooremad inimesed ei tea, mis on vanemaealiste vajadused," loetles Siniaas vägivallavorme.

Mittetulundusühingu Kuldne Liiga huvikaitsejuht Agu Laius ütles, et vanemaealiste vastane vägivald võib olla peidetud.

"Väga suur osa sellest vägivallast toimub lähedaste pereringis ja seetõttu on ta varjatum. Tihti vanemaealised inimesed ei taha rääkida sellest, et nende pereliikmed nende suhtes vägivallatsevad," selgitas Laius.

Siniaas nentis, et vanemaealistel võib olla raskem otsida lähisuhtevägivalla olukorras abi. Näiteks kui vägivallatsejaks on vanemaealise laps, siis ei pruugi vanemas eas inimene abi otsida, sest ta kardab jääda oma lapsest ilma. Põhjuseid abi poole mitte pöördumiseks on teisigi.

"Selliseid intsidente peetakse perekonnasise asjaks, millest väljaspool kodu ei räägita. Seksuaalvägivalla kohta abielus leitakse, et see ongi partneri õigus ja teine peab lihtsalt alluma. Ja ka füüsiline karistamine on ju vanemaealiste põlvkonna jaoks tihti normaalne. Siis on häbi ja süütunne, et vanematel inimestel teinekord endal meeles, mis nad on võib-olla öelnud ja teinud ja nüüd arvavad, et see ongi neile karistuseks. Ja siis on veel sellised arvamused, et ma olen ju alati ise hakkama saanud, et kuidas ma nüüd lähen abi küsima. Ja muidugi terviseprobleemid ehk siis kognitiivne võimekus ja langenud tegutsemisvõime, mõtlemisteravus," nimetas Siniaas erinevaid põhjuseid.

Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juhtumikorraldaja märkis, et vägivalla all kannatavat vanemaealist saavad aidata ka teda ümbritsevad inimesed.

"Võiks minna rääkida kas sotsiaaltöötajaga või helistada naiste tugikeskustesse. Või kirjutada ja vähemalt küsida ja me saame hinnata, kas on vägivalda või ei ole," pani Siniaas inimestele südamele.

Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised saavad helistada Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ööpäevaringsele tugitelefonile 1492. Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel on kirjas kõikide maakondade naiste tugikeskuste kontaktid. Lähisuhtevägivalda kogenud mehed saavad pöörduda ööpäevaringsele ohvriabi kriisitelefonile 116 006.