Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid eelmisel aastal kokku uues rändepaketis, mille järgi plaanib komisjon liikmesriikide vahel järgmisel ja ülejärgmisel aastal ümber jagada kuni 30 000 pagulast.

Need on inimesed, kes on saabunud Euroopa Liitu Lähis-Idast või Põhja-Aafrikast, kes soovivad taotleda rahvusvahelist kaitset ja kes nüüd ootavad oma asüülitaotluse menetlemist mõnes suure rändesurvega Lõuna-Euroopa riigis, nagu Itaalias, Kreekas, Hispaanias, Küprosel või Maltal.

Siseministeeriumi piirivalve- ja rändeosakonna juhataja Janek Mägi selgitas ERR-ile, et Eestil on nüüd kolm valikut, mille vahel kaaluda: võtta vastu 79 põgenikku, saata Lõuna-Euroopasse ametnikke appi või maksta ühekordne solidaarsuspanus 1,7 miljonit eurot. Neid võimalusi annab omavahel ka kombineerida.

Sarnaste valikute ees on ka teised liikmesriigid. Näiteks Leedu ringhääling https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2642267/lithuania-weighs-accepting-158-refugees-or-paying-eu-fine kirjutas, kuidas Leedu peab võtma vastu 158 pagulast või maksma kolm miljonit eurot.

Iga põgeniku eest annab komisjon kaasa ka 10 000 eurot, et inimeste vastuvõtmise kulu osaliselt kompenseerida. See tähendab, et Eesti saaks 79 inimese vastuvõtmise eest kokku umbes 800 000 eurot.

"Oletame, et Itaalia on näiteks see sihtriik, kust hakatakse inimesi ümber paigutama. Kuna ümberpaigutamine toimub järgmisel aastal, siis sõltub kõik sellest, kes seal Itaalias parasjagu on, keda on vaja ümber paigutada. Euroopa komisjon otsustab siis näiteks, et Itaalia vajab abi, sealt oleks vaja niivõrd palju inimesi ümber paigutada ja siis komisjon uurib liikmesriikidelt, et kes oleksid nõus Itaaliast inimesi ümber paigutama," selgitas Mägi.

Kui Eesti põgenikke ei soovi vastu võtta, siis on võimalik saata Lõuna-Euroopasse ka operatiivset abi ehk enda eksperte ja tehnikat, kes aitaksid Lõuna-Euroopa riikidel põgenike menetlemise koormust leevendada. Need eksperdid võivad olla näiteks piirivalvurid või vastuvõtukeskuste töötajad.

Kui Eesti ei soovi põgenikke vastu võtta ega kohapeale menetlejaid saata, siis on ka kolmas variant ehk maksta Lõuna-Euroopa riikidele 1,7 miljonit eurot ühekordset nii-öelda solidaarsuspanust.

Nii põgenike arvu kui ka võimaliku makstava rahasumma on Euroopa Komisjon arvutanud igale liikmesriigile eraldi, vastavalt valemile, mille riigid varem on kokku leppinud.

Euroopa Komisjon plaanib ka ülejärgmisel ümber paigutada kuni 30 000 Euroopa Liitu põgenenud inimest. See tähendab, et ka järgmisel aastal peab Eesti otsustama, kas võtta riiki 79 inimest või maksta 1,7 miljonit eurot.

Sama niinimetatud solidaarsusprotsess hakkab ka järgnevatel aastatel korduma, kuid iga kahe aasta tagant teeb komisjon uue ettepaneku, kui palju põgenikke oleks vaja liidus ümber paigutada. 

See tähendab, et kui liikmesriigid ei nõustu põgenikke vastu võtma ja põgenikke tuleb Lõuna-Euroopa riikidesse aina juurde, võib mõne aasta pärast vajada ümber paigutamist 30 000 inimese asemel veelgi rohkem inimesi aastas.

Sellisel juhul oleks ka see võimalik ühekordne solidaarsusmakse enam mitte 1,7 miljonit eurot, vaid hoopis suurem, selgitas Mägi.

Siseministeerium eelistaks saata eksperte ja maksta raha

Seda, millist kolmest variandist valida, peaks valitsus Janek Mägi sõnul otsustama aasta lõpus, novembris või detsembris. Kui tahta vastu võtta põgenikke, siis peab selle otsuse veel kinnitama ka riigikogu.

Mägi sõnul on siseministeeriumil ka oma soovitus valitsusele.

"Me oleme seni aidanud oma ametnikega, aidanud menetlusi läbi viia ja aidanud ka oma tehnikaga. Jätkuvalt oleks meie eelistus panustada aitamisega kohapeal, sest probleemi on kõige mõistlikum lahendada kohapeal. Teine eelistus oleks meil kombineerida kõiki neid kolme meedet," ütles Mägi.

Mägi selgitas, et kui Lõuna-Euroopa riikidesse eksperte saata, siis saaksid need inimesed ka kogemuse, mida Eestist on väga keeruline saada.

15. oktoobril peaks Euroopa Komisjon tegema Eestile ning teistele liikmesriikidele täpsema ettepaneku.

Mägi rääkis, et komisjon vaatab siis vastavalt rändesuundadele, et mis oleksid need Euroopa riigid, kes reaalselt abi vajaksid. Alles siis saab ka Eesti hakata vaatama, millised inimesed seal riikides vajavad ümber paigutamist ja abi.

Mägi ütles, et kuigi esimesed põgenikud võiksid teoreetiliselt saabuda Eestisse järgmise aasta teises pooles, siis realistlikum on, et nad saabuksid pigem ülejärgmisel aastal.

Euroopa Liidu varjupaigaameti andmetel registreeriti Euroopa Liidus maikuus kokku umbes 64 000 asüülitaotlust, mida on vähem kui 2024. aastal.

Kõige rohkem taotlesid 2024. aasta maikuust selle aasta maini varjupaika Süüria, Afghanistani, Venezuela, Türgi ja Kolumbia kodanikud.

Pärast Bashar al-Assadi režiimi langemist eelmise aasta detmsebris on süürlaste varjupaigataotluste arv siiski Euroopa Liidus märgatavalt langenud. Kui eelmise aasta oktoobris taotles näiteks varjupaika 16 000 süürlast, siis selle aasta maikuus vaid 3100, märgib varjupaigaamet. https://euaa.europa.eu/latest-asylum-trends?