Kujutagem ette olukorda, kus dementsusega patsient muutub agressiivseks, ründab haiglas personali või teisi patsiente või käitub muul viisil, mis on ohtlik nii talle endale kui ka ümbritsevatele. Seni polnud selge, kas sellises osakonnas ja sellise patsiendi puhul tohib rakendada ohjeldusmeetmeid. Seadusemuudatus võimaldaks aga seaduslikku sekkumist ja säilitaks patsiendi ja ümbritsevate turvalisuse. Just sellise näite toob sotsiaalministeerium eelnõu seletuskirjas. Ministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Made Bambus sõnas, et tahetakse reguleerida halli alla.

"Näiteks erakorralise meditsiini osakonnas tuleb üsna sageli ette selliseid olukordi, kus lihtsalt ilma ohjeldamata ei ole võimalik inimesele osutada abi, siis praegune õiguslik taust seda üldse ei luba. Seda tehakse, sest ollakse sundolukorras, mis võib-olla tingib üldse seda, et seda ei taheta väga dokumenteerida," ütles Bambus.

Siiani tohtis seaduslikult patsienti ohjeldada vaid haigla psühhiaatria osakonnas. Põhja-Eesti regionaalhaigla patsiendiohutuse ja arenduse valdkonna juht Kerstin Hindrimäe selgitas, et kuigi ohjeldamine ei ole igapäevane praktika, kohtab ohtlikke patsiente ka väljaspool psühhiaatriat.

"Deliiriumi esinemine, see võib toimuda operatsiooni järgselt või ka kroonilisest haigusest tingituna. Loomulikult, meile on jõudnud ka patsiente, kes on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all ja nendes olukordades võib ta tõmmata välja eluks vajalikke kanüüle, dreene või ka kateetreid. Nad võivad lahkuda voodist, kuigi nende tervislik seisund ei luba seda. Ja paraku võib mõni patsient olla ka agressiivne," rääkis Hindrimäe.

Made Bambus sotsiaalministeeriumist rõhutas, et põhiprintsiip on, et ohjeldamine peab alati olema viimane abinõu. Patsiendi ohjeldamiseks on praegu neli erinevat võimalust, millest mittepsühhiaatriliste patsientide puhul tohiks kasutada kolme.

"Füüsiline kinnihoidmine, mehaaniline fikseerimine, näiteks ohjeldusrihmadega, see on jäsemete fikseerimine, ravimite abil ohjeldamine ehk siis rahustavate ravimite süstimine ja neljas meede on eraldusruumi paigutamine, aga meie nüüd praegu selle seadusemuudatusega oleme selle neljanda meetme täiesti välja jätnud," sõnas Bambus.

Peale inimese ohjeldamist peab ta olema tervishoiutöötaja pideva jälgimise all. Kerstin Hindrimäe sõnul võiks seda jälgimist teostada ka koolitatud hooldajad.

"Praegustes tingimustes, kus meil on Eestis niigi piiratud tervishoiutöötajate arv, on selle nõude täitmine praktiliselt võimatu. Kaasata koolitatud hooldajaid järelevalve jaoks on oluline, et vabastada tervishoiutöötajate piiratud ressurss ja võimaldada neil jätkata teiste patsientide ravimisega," ütles Hindrimäe.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul võib sellist pakkumist kindlasti kaaluda.

Seadusemuutatus ei laiene aga sotsiaalhoolekande ja hariduse valdkonnale. Küll aga tõdes Bambus, et ka näiteks hooldekodudes tekib samalaadseid probleeme.

"Me praegu alustasime tervishoiuteenustega sellepärast et see on kõige akuutsem, siin on kõige rohkem kogemust ja selle kogemuse pinnalt saame liikuda edasi sotsiaalteenustega," ütles Bambus.