Pärnus jäi metanoolitehase suur projekt katki. Möödunud aastal jäi ära Ericssoni investeering. Kas see kõik viitab sellele, et Eesti ei ole enam välisinvestori jaoks atraktiivne investeerimiskeskkond?

Ei, kindlasti ei tähenda see seda. Eks erinevaid projekte ole kõikides riikides ka pausile või tühistamisele pandud. Näideteks toodud projektidel on kindlasti erinevad põhjused, miks neid Eestisse ei tehtud.

Laiemalt kindlasti on maailmamajanduslikud erinevad põhjused kui ka geopoliitika kindlasti need, miks ka siin regioonis sellised näited hetkel realiseerumata jäid.

Kindlasti on erinevaid põhjuseid ka energiaplaanide Eestis realiseerumisel. Ilmselt ka meretuule plaanide ümberkujundamisel. On ka Power2X-il (Metanoolitehast kavandanud ettevõte – toim) omad põhjused suure tõenäosusega. Eks nad kommenteerivad kindlasti konkreetselt ka ise, miks nad just Eestis hetkel selle projektiga edasi ei lähe. Aga ma arvan, et see ei viita kindlasti sellele, et Eesti enam konkurentsivõimeline ei oleks.

Siin on kindlasti näiteid ka Saksamaalt või Skandinaaviast, kus erinevad projektid tühistatakse või ei realiseeru.

See on lihtsalt erinevate rahvusvaheliste investeerimisprojektide puhul tavapärane olukord, kus mingil hetkel pannakse sahtlisse seisma ja sealt millalgi hiljem nad jälle lähevad realiseerumisele.

Mis mahus on Eestisse viimastel aastatel välisinvesteeringuid tulnud? Eesti Panga avaldatud statistika arvestab väljavõtmata kasumi reinvesteeringu alla ja see omakorda kajastub välisinvesteeringuna. Kui palju on tulnud otseselt uusi välisinvesteeringuid viimastel aastatel Eestisse?

Seda on keeruline eristada, jah, aga see on rahvusvaheline statistikastandard, millega arvestatakse, et rahvusvahelise ettevõte väljavõtmata kasum on välisinvesteering. See on suure tõenäosusega ka tänu meie maksukeskkonnale Eestisse jäänud ja statistika ka seda näitab. Seega Eesti majandusse ja kohalolevasse ettevõttesse investeeritakse.

Täiesti uued projektid on pigem olnud stabiilsed aastalt aastasse. Konkreetseid numbreid ilmselt oskab Eesti Pank paremini täpsustada, aga meie portfelli pealt saame küll öelda, et nad on viimase kolme aastaga tavapärases suurusjärgus olnud.

Meie tulemus eelmine aasta oli 254 miljonit, mis Eestisse välisinvesteeringutena tehti, aga selle sees on ka jätkuinvesteeringud. Aga need on konkreetsed projektid, mida laiendustesse või erinevatesse projektidesse investeeriti, et kohalolevat majandust ja ettevõtte majandustegevust kasvatada.

Reinvesteeringuid arvestamata te ei oska öelda palju uute projektide maht on olnud?

Konkreetselt ma hetkel ei oska, aga seda ei ole eriti ka mõtet eristada.

Oluline Eesti vaatest on ka see, et meie maksukeskkond seda väliskapitali siin hoiab. See on tegelikult ju kütus Eesti majandusele.

Me rääkisime projektidest, mis ära jäid, kuid millised suuremad projektid praegu töös on?

Viimastel aastatel on kõige tugevamad sektorid olnud kindlasti energeetika ja kaitsetööstus. Kuna meie prioritiseerime tööstusinvesteeringuid, siis just need kaks sektorit võiks kindlasti välja tuua.

Sellel aastal avati suuremahuliste investeeringute meede. Võiks öelda, et Eestis esmakordselt on nii mitu projekti otseselt meie torus, mis on kohe-kohe realiseerumas. Konkreetselt on nendest veel vara rääkida, sellepärast et riigi poolt toetatavad investeeringuotsused tulevad ilmselt sügise jooksul.

Antud meetmes ligi 10 projekti olid sellest huvitatud. Ilmselt kuni viis tulevad sealt raha taotlema ja need kõik on üle sajamiljonilised projektid. Eesti puhul ilmselt on see ajalooliselt esmakordne, kus korraga nii palju ja suuri projekte ära otsustatakse.

Meede, mida te mainisite, on 2025–2028 aasta peale mõeldud 160 miljonit eurot. Kui palju sellest läheb välisinvesteeringuteks?

Seda me tegelikult ei tea, kui palju see osakaal on, millised on Eesti kapitalil olevad projektid ja millised on välisprojektid. Meie portfellis olevatest investeerimisprojektidest on kuni viis, kes on sellest huvitatud. Aga lõpuks me näeme, kui taotlused on sees ja saame sealt statistikat ja analüüsi teha, et milliste profiilidega projektidega tegemist on.

Kuidas on välisinvesteeringute keskus olnud investorite Eestisse toomise koha pealt instrumentaalne? Milliseid stiimuleid te olete pakkunud ja milliseid probleeme lahendanud?

Meie põhiline roll on tööstusinvesteeringuid Eestisse meelitada. Meie põhitegevus on majandus- ja ärikeskkonna müük antud välisettevõtetele ja välisinvestoritele. See tähendab investeerimisprojektide nõustamisest kuni investorvisiitide korraldamiseni. Meil on vaja kokku viia potentsiaalsed investorid Eestis kohalike osapooltega. Erinevatest ametitest kuni erinevate ametnike ja ministriteni välja, selleks et kasvatada seda usaldust ja usku, et Eesti on just see parim koht, kuhu enda investeeringud tuua.

Põhilised müügiargumendid, mis Eestil välja pakkuda on, on jätkuvalt see, et oleme OECD riikide hulgas kõige konkurentsivõimelisema maksukeskkonnaga. Meie digitaliseeritus kindlasti paistab silma. Sellist teist riiki ei ole, riigipoolsed teenused on sajaprotsendiliselt digitaliseeritud. Meil on väga tark tööjõud, meil on agiilne majanduskeskkond ja ettevõtlusvabadus enda enda äri siin kasvatada.

Aga erinevate meetmete poole pealt, mida ka majandusminister kommunikeeris, on näiteks taastuvenergia tasudele lae kehtestamine suurtarbijatele. See kindlasti kasvatab meie konkurentsivõimet, kui me tahame rääkida energiamahukast tööstusest, mis Eestis tahab äri teha ja siia ka uusi tegijaid kohale meelitada.

Kindlasti üks suurimaid konkurentsieelisetõstjaid on see suuremahuliste investeeringute meede. Sügisel kindlasti on positiivseid uudiseid siit väga palju oodata.

Milliseid murekohti välisinvestorid, kellega te suhelnud olete, on esile toonud? Mis on neid siit minema peletanud?

See oleneb täiesti investeerimisprofiilist, millise sektoriga, millise ettevõttega tegemist on.

See ei tule kindlasti kellelegi üllatusena, et meie tööjõukulud on kerkinud viimastel aastatel väga kiiresti. Me ei ole kindlasti odava tööjõuga maa ja kui ikkagi selline kulude kokkuhoid on üks põhilisi kriteeriumeid, siis see kindlasti meie konkurentsivõimele head ei tee.

Aga sellegipoolest jällegi kiidetakse meie kvaliteetset, tarka tööjõudu. Kui tegemist ei ole väga suurte tööjõumahukate projektidega, siis kindlasti oleme ka siin konkurentsis.

Kui räägime üle paarisaja töötajaga tehasest, siis võib-olla pigem vaadatakse näiteks Leedu või Poola poole, mis on täiesti arusaadav ja loogiline.

Aga teise poole pealt, oleneb jällegi sektorist. Kui me räägime näiteks alternatiivkütuste tootjatest, kui me räägime vesinikutootjatest või mõndadest  vesinikuderivaatide tootjatest, siis energia hind ja kättesaadavus või võrguvõimekus on kindlasti üks neid põhjuseid, miks võivad mõned projektid Eestisse mitte realiseeruda.