Poodidesse jõuab aina enam toidukaupu, millelt leiab märke, et tootes on kõrge valgusisaldus. Samuti on populaarsed toidutootjate eraldi fit- või proteiinisarjad, mis on mõeldud spordihuvilistele.

Euroopa Liidu 2002. aasta määruse järgi saab kõrge valgusisaldusega ehk "valgurikkaks" nimetada toidutoodet siis, kui valgud annavad vähemalt 20 protsenti toidu energiasisaldusest. Märgise "valguallikas" võib panna toidule, milles valgud annavad vähemalt 12 protsenti energiasisaldusest.

Kõrge valgusisaldusega tooteid on Selveri sortimendis ligi 900, millest umbes 200 on lisandunud viimase seitsme aasta jooksul, ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ERR-ile.

"Kõrge valgusisaldusega toodete osakaal ostukorvis on kuue protsendi taseme lähedal. Kõige rohkem on kõrge valgusisaldusega tooteid lihatoodete, juustude, pähklite ja terviskaupade seas. Tooteid on enim lisandunud lihatoodete ja juustude kategooriates. Kõrge valgusisaldusega toodete käive on võrreldes 2019. aastaga kasvanud 35 protsenti, mis on natuke kiirem kogu toidukaupade käibekasvust," tõdes Anderson.

Samuti on mitmekordistunud valgurikaste toodete müük Coopis – klientide lemmikute seas on nii erimärgistusega tooteid kui ka neid, mil see puudub, märkis Coop Eesti kommunikatsioonijuht Siiri Liiva.

"Valgurikaste toodete müük on Coopi kauplustes viimase 3,5 aasta jooksul ajas ainult kasvanud ja seda üsna märkimisväärselt. Kui näiteks võrrelda selle aasta esimest kuut kuud eelmise aasta sama ajaga, on kasv olnud kolmekordne. Kui aga võrrelda seda aastat 2022. aasta esimese kuue kuuga, on kasv olnud mitmekümnekordne. Muidugi tuleb seejuures arvestada, et teadlikkus nendest toodetest võis 2022. aastal mõnevõrra madalam olla, mistõttu ei märgistatud ka neid tooted vastavalt. Täna koondatakse meie müügistatistikas valgurikaste toiduainete alla eri liiki tooteid," täpsustas Liiva.

TAI: enamik inimestest ei vaja mingeid lisavalke

Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise ja liikumise osakonna teadur Tagli Pitsi sõnul ei ole otseselt uuritud, mis põhjusel on kõrge valgusisaldusega tooted muutunud populaarseks, kuid on teada, et paljud treenerid ja ka osa toitumisnõustajaid propageerib valkude söömist.

"Samas peab tõdema, et nende inimeste seas, kes hakkavad poodidest otsima proteiinirikkaid tooteid või ostma proteiinipulbreid, leidub ka neid, kes ei tea, et proteiini eestikeelne nimetus on valgud ega ka seda, kui palju me tegelikult valke vajame ja et enamik inimestest ei vaja mingeid lisavalke tavalisele toiduvalikule lisaks ning seega ongi tootjatel-müüjatel hea neile müüa kõikvõimalikke proteiinirikkaid tooteid," ütles Pitsi.

"Toitumises kipuvad inimesed väga sageli järgima trende, mitte tõenduspõhiseid soovitusi. Kui mõnda aega tagasi kartsid inimesed rasvu ja kolesterooli ning praegu kõiki süsivesikuid, siis valgud tunduvad heaks alternatiiviks neile mõlemale. Paraku ei aduta, et kõikidel toitainetel, nii makrotoitainetel (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi) kui ka mikrotoitainetel (vitamiinid, mineraalained) on organismis oma roll ning neid kõiki tuleb saada piisavalt (ei liiga palju ega liiga vähe) ning omavahel tasakaalustatult," märkis Pitsi.

Spordihuvilistele on lisandunud ka tavatarbijad

Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Nele Jõemaa sõnul ostsid algul proteiinitooteid peamiselt spordientusiastid, kuid praeguseks on valgurikkad tooted igapäevamenüü osaks üha rohkematel eestlastel.

"Toidusektoris on, nagu paljudes teisteski valdkondades, selgelt eristuvad trendisuunad, millest üks tugevamaid on praegu proteiinitoodete kasvav populaarsus. Valio Eesti tõi esimese proteiinisarja piimatoodete kategoorias turule ligi 10 aastat tagasi, mil Soomes oli proteiinitoodete trend juba pead tõstnud. Selle aja jooksul on müügikasv mõõdetav kordades ja kasv jätkub. Samal ajal teiste piimatoodete müük langenud ei ole ehk igal tootel on oma tarbijaskond," tõdes Jõemaa.

Valgurikaste piimatoodete müük ei ole kasvanud ainult Eestis, vaid väljendub ka Eesti tootjate ekspordis - Tere ja Farmi toodavad proteiinijogurteid Inglismaale, Skyri jogurtit Taani ja proteiinikohukesi Hollandisse, märkis Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.

"Kuna Eestis on soodsa kliima tõttu lüpsikarja piima tootmine kõrge (meie oma piimaga isevarustatuse tase on kõrge), suuname piimatoodete valmistajana ülejäänud piimatoodangu neisse ekspordiriikidesse, kus kohalikku toorainet napib. /.../ Seetõttu käib meil pidev tootearendus just ekspordisuunal – et head ja kvaliteetset eestimaist toodangut saaks tarbida ka teistes riikides," ütles Laik-Lõhmus.

Maks & Mooritsa ja Wöro kaubamärke ühendava Atria Eesti turundusjuht Marie Ojamaa nentis, et "palju valku" sõnumi puhul ei ole tegemist üldise strateegilise suunaga kogu portfelli ulatuses, vaid pigem lisandväärtusega toiduteadlikule ostjale.

"Tuleb arvestada, et valkude osakaalu rõhutamine on seni olnud rohkem levinud piimatööstuse toodete puhul – näiteks jogurtid, kohupiimad ja proteiinijoogid, kus valgu lisamine või rõhutamine on teadlik ja laialdaselt turundatud suund. Lihatööstuses, sh meie Maks & Mooritsa valikus, on olukord veidi teistsugune. Lihatoode – eriti kanaliha – on oma olemuselt juba kõrge valgusisaldusega, mistõttu ei vaja see alati eraldi esiletõstmist Seetõttu ei ole lihatööstuses märgise mõju nii tugev ega tingimata otseselt seotud nõudluse kasvuga," ütles Ojamaa.

"Meie kogemusel toimib "palju valku" tüüpi sõnum pigem toiduteadlikuma sihtrühma puhul, kes pöörab tähelepanu toiteväärtusele ja teeb otsuseid toitumisinfo põhjal. Massilise eelistuse asemel on tegemist spetsiifiliselt väärtustatud lisainfoga, mis aitab tarbijal kiiremini sobiva valiku langetada," märkis Ojamaa.

Nõo Lihatööstuse populaarseimad "palju valku" märgisega tooted on Fitlap sarjast, mis on loodud koostöös Fitlap platvormi spetsialistidega ning on osa nende toitumiskavast.

Nõudluse kasvu kõrge valgusisaldusega toodete järele on tähendanud ka Nõo Lihatööstus, kuid samas on sellest märgisest saanud uus normaalsus, tõdes Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük.

"Trend sai alguse viis kuni seitse aastat tagasi, kui tootjad hakkasid rohkem rõhku panema tervislikumate toodete turustamisele. /.../ Praegu kõik tootjad rõhutavad oma toodete pakenditel valgusisaldust," ütles Kruustük.

"Valgurikaste toodete turg on jõudnud faasi, kus see on saanud uueks normaalsuseks – sarnaselt sellele, kuidas kunagi oli "roheline energia" pakenditel müügiargument, aga hiljem muutus see standardiks," nentis Kruustük.

Kui palju valke peaks päevas tarbima?

TAI teadur Tagli Pitsi märkis, et täiskasvanu valguvajadus on minimaalselt 0,83 grammi kehamassi kilogrammi kohta päevas. Kes teeb tugevat trenni, võiks saada umbes 1,2 grammi (samuti vanemaealised). See tähendab 60 kilogrammi juures vastavalt umbes 50 või 70 grammi ning 70 kilogrammi juures vastavalt umbes 60 või 85 grammi valke päevas.

"Valgurikkaid tooteid ostavad ilmselt eelkõige inimesed, kes soovivad kasvatada lihasmassi. Siinkohal tuleks aga tähele panna, et valke ei paigutata lihastesse lõpmatult – ühel toidukorral saadavate valkude kogus võiks olla maksimaalselt 28–30 grammi. Kui valke saadakse pidevalt vajadusest enam, siis suureneb lõpuks ka nende arvelt keharasv. Tervise seisukohast on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) järeldanud, et piisavate tõendite puudumise tõttu ei saa terve neerufunktsiooniga inimestele valkude tarbimise täpset ülempiiri määrata. Küll aga võib pideval ja suurel soovituslikku valkude kogust (üle 20 protsendi energiast) ületaval tarbimisel koormata suurenenud lämmastikukoormus neere, eriti vanemaealistel või neerufunktsiooni langusega isikutel," ütles Pitsi.

Mitmekesise segatoitumisega inimesed ei pea kindlasti muretsema, et ei saa toidust piisavalt valke.

"Näiteks loomset päritolu toitudest leidub valke 100 grammi kohta enim kuumtöödeldud nahata linnulihas (umbes 24–34 grammi), juustudes (umbes 20–40 grammi), punases lihas ja kalades (umbes 20–30 grammi), kanamunas (12,5 grammi) ja maitsestamata kohupiimades-kodujuustudes (9–13 grammi). Taimset päritolu toitudest sisaldavad valke 100 grammi kohta enim seemned (14–36 grammi), pähklid (3–26 grammi) ja kaunviljad (5–15 grammi). Mitmekesise toitumise korral ei pea sööma lisaks suurendatud valgusisaldusega tooteid ega valgupulbreid," tõdes Pitsi.