Kui varem allus eestikeelsele õppele ülemineku juht vahetult keelepoliitika asekantslerile, siis 1. augustil luuakse haridus- ja teadusministeeriumis struktuurmuudatusega eestikeelsele haridusele ülemineku osakond.

Varem üleminekut koordineerinud Dubolazovi koondab haridus- ja teadusministeerium ametikohalt 31. juulil.

Osakonnale juhi leidmiseks korraldas ministeerium avaliku konkursi, mille kandideerimise tähtaeg oli 30. juunil.

Kes loodavale ametikohale asub, ei olnud ministeeriumi sõnul veel selge, kuid Dubolazov kinnitas ERR-ile, et tema ametikohale ei kandideerinud.

"Tegelikult, suures pildis, kui vaadata seda maratoni, mille jooksmist me oleme alustanud, siis meil läheb praegu hästi," sõnas eestikeelsele haridusele ülemineku kohta ametist lahkuv Dubolazov.

Dubolazov leidis, et praegune olukord on võrreldes 2022. aastaga, kui riigikogu võttis vastu seadusemuudatused eestikeelsele haridusele üleminekus, ootusi isegi ületanud.

Samas tõdes Dubolazov, et üleminekuga seotud väljakutseid jagub aastateks, kuna reformid mõjutavad kümneid tuhandeid inimesi.

Dubolazov alustas tööd haridus- ja teadusministeeriumis 2018. aastal ning alates 2023. aastast töötab ta eestikeelsele haridusele ülemineku juhina.

Kolmapäeval sõnas Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašin, et linna läbiviidud monitooringute kohaselt ei suutnud eesti keelele üle läinud koolides 70 protsenti õpilastest saavutada nõutavat eesti keele taset. 

1. augustil lõpeb aasta tagasi õpetajatele antud ajapikendus, mille eesmärk oli neile anda aega oma eesti keele oskuse parandamiseks. Juuni alguses toimunud keeleeksamitel sooritas C1-taseme eksami edukalt  120 inimesest 482-st ehk alla 25 protsendi. B2-tasemel sooritas eksami edukalt 387 haridustöötajast 106 ehk alla 30 protsendi.