"Fakt on, et kaitsekulude väga suure kasvu tõttu on Eesti riigil raha napilt. Kogu täiendav maksutulu läheb meie vabaduse kaitsmiseks. Ja jääb puudugi, eelarve on miinuspoolel selle katmiseks, peame laenama. Veel uue mistahes maksuerisuse tegemine, nagu ettevõtjad ka toiduvaldkonnas ise mainivad, tuleks seepärast kas suuremate kärbetega katta või muid makse kehtestada," ütles Michal.

"Eelarves kasvavad suuremalt vaid kaitse- ja sotsiaalvaldkond, seetõttu saab igaüks ise öelda, kummast ja kui palju peaks maha võtma, kindlustundest või olemasolevatest hüvedest, kui tahame maksuerisust," ütles ta.

Kolmapäevaks oli üle 50 000 inimese alla kirjutanud rahvaalgatusele, mis kutsub riigikogu üles toidukaupade käibemaksu vähendama kümnele protsendile. Petitsioonile avaldas toetust ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets.

Toiduainete käibemaksu langetamist on varem nõudnud nii EKRE kui ka Keskerakond, nüüd asus toetajate ringi ka opositsiooni langenud Sotsiaaldemokraatlik Erakond. SDE juhi Lauri Läänemetsa sõnul on toiduainete käibemaksu langetus vajalik, sest lisaks inimeste toimetuleku parandamisele toetab see kaudse toetusena ka Eesti põllumajandust ja toidutootmist.

Michali sõnul oli aga sotside plaan hoopis teha uusi ametikohti ja makse, sest riigi kärpimine neid ei paelunud. "See viis nad valitsusest ja tühistasime nende täiendavad maksuplaanid ning kasumimaksu ja tulude maksustamise 1. eurolt. Sotsid on nüüd avalikult asunud riigis Keskerakonna ja EKRE samme toetama, kahtlemata huvitav areng," ütles Michal.

"Hinnad on kasvanud maksudest kiiremini ja sõltumatult. Praeguse hinnatõusu juurpõhjus on kiire palkade ja toorainete hinnakasv maailmas. Meie kahetsusväärselt suurele inflatsioonispiraalile andis esimese hoo Isamaa pensionisüsteemi lammutamine, millele keeras vindi peale agressiivse naabri sõjamasin. Sellest toibumine on võtnud aega, kuid hinnakasv aeglustub, järgmisel aastal alaneb tempo veelgi," kommenteeris Michal.

"Kahjuks ei ole ühte ja kiiret imevitsa, nagu Eesti ajakirjanduski eile viitas, Ungari näitel kasumilae kehtestamise järel on toiduhinnad kasvanud ikka üle 10 protsendi aastas ja toidukaupade käibemaksu erisusega on Lätis sisuliselt samad hinnad nagu Eestis. Keegi pole suutnud seda ülesannet lahendada nii, et see raha ei jääks vahemehe kassasse, vaid aitaks tootjat ja tarbijat," rääkis Michal.

Michali sõnul annab valitsus parima, et leevendada hinnatõusude mõju. "Veel käesoleval aastal väheneb automaks lastega perede jaoks, järgmine aasta tõuseb maksuvaba miinimum kõigil 700 euroni, kogume 500 miljonit vähem makse. See tähendab, 500 miljonit eurot jääb kätte Eesti inimestele," sõnas ta.

Valitsuse algatatud automaks hakkas kehtima selle aasta 1. jaanuarist.

"Lisaks teeme, mida ettevõtjad ise pakuvad hinnatõusu surve vähendamiseks – vähendame koos sektoritega jõuliselt nõudeid, kontrolle, avaliku sektori koormust ning kärbime avalikku sektorit sel aastal ja järgnevatel," lisas peaminister.

Pühapäeval ütles peaminister lisakommentaarina ERR-ile, et hinnatõusu hindamisel saab tugineda Eesti Panga majandusprognoosi tutvustuses kirjeldatule, kus ca kaks kolmandikku hinnatõusust tuleneb palgatõusust ja maailmaturu toormehinna kasvust ning üks kolmandik maksudest, suurima mõjuga on registreerimistasu.