"Peaaegu kõik tööstuse arendamise prioriteetsed valdkonnad kaasati uutesse riiklikesse projektidesse, et tagada tehnoloogiline juhtpositsioon. Üks neist - mehitamata õhusõidukisüsteemid - näitab oma kõrget efektiivsust. Selliste seadmete tootmine on juba kolm korda ületanud planeeritud mahtusid. Ja see on tingitud ka riigi abist ettevõtetele, mis nüüd tegelevad uute mudelite, sealhulgas tsiviilmudelite loomisega," ütles Vene peaminister tööstusmessil "Innoprom-2025".

Mišustin märkis, et Innopromi näitusel esitletakse palju erinevate droonide näidiseid, vahendas Vene uudisteagentuur Interfax.

"Eelkõige raske amfiibdroon. Plaanis on seda kasutada kauba kohaletoimetamiseks kõige raskemini ligipääsetavatesse kohtadesse. Oleme just tutvunud helikopteri-tüüpi seadmega, mis sai meie riigis esimesena ametliku kasutusloa. Peame püüdma seatud latti mitte madalamale lasta ja seadma ambitsioonikamaid eesmärke," ütles Mišustin.

Venemaa drooniarendusest kirjutas oma tänavuses aastaraamatus ka Eesti Välisluureamet (VLA), mis viitas suurtele ressurssidele, mis Venemaa selleks on eraldanud ning tõdes, et selle edusammud kujutavad lisaohtu Eestile ja teistele NATO riikidele.

"Venemaa on pühendunud droonitehnoloogia arendamisele ja rakendamisele oma relvajõududes. Nii kasvab lähiaastatel ka droonidest tulenev luure- ja ründeoht Eesti ning NATO jaoks," rõhutas amet. "Peale aktiivse sõjategevuse lõppu Ukrainas rakendab Venemaa peaaegu kindlasti droonisõjast ning lääne õhutõrjevahendite võimetest ja nõrkustest saadud kogemust jõudude ülesehitusel Eesti ja NATO piiride ääres."

VLA andmeil on Venemaal käivitatud riiklik drooniarenduse projekt, mille raames on loodud üle kogu riigi 48 teadus- ja tootmiskeskust, kus toimub droonide tootmine ja arendus.

"Venemaa plaanib toetada projekti keskmiselt umbes miljardi euroga aastas kuni aastani 2030 ning tagada sama ajaga sektoris miljoni töökoha loomine spetsialistidele, kes kantaks riiklikku elektroonilisse andmebaasi. Ühtlasi on projekti raames püstitatud eesmärk tagada droonideteemaline õpe 75 protsendis Venemaa koolidest," edastas välisluureamet.

Selle andmete kohaselt seadis Vene kaitseministeeriumi eesmärgiks jõuda Ukraina agressiooni toetuseks juba 2024. aasta lõpuks droonide tootmise tasemeni 100 000 drooni kuus.