Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Maroš Šefčoviči visiit tuleb bloki jaoks äreval ajal, kuna Trump on lubanud märtsis ennistada terase ja alumiiniumitollid, tühistades varasema vaherahu Euroopa Liiduga. Samuti on ta astunud sammu vastastikuste tollimaksude kehtestamiseks, mis kahjustaksid Euroopa eksportijaid – eriti autotööstust, kirjeldas Politico.

Šefčovič lubab oma eesootavatel kohtumistel USA praegu veel ametisse kinnitamata kaubandusministri Howard Lutnicki ja kaubandusesindaja Jamieson Greriga ning Trumpi majandusnõuniku Kevin Hassetiga uuele administratsioonile tollimaksude ärahoidmiseks koostööpaketti, märkis Politico.

Väljaanne tõdes, et ehkki Euroopa Liit on viimase nelja aastaga tugevdanud oma vahendeid võimalikeks kaubandusvaidlusteks, soovib Brüssel kõigepealt proovida Trumpiga kokku leppida.

Politico andis ülevaate präänikutest, mida EL võiks USA-le pakkuda.

Gaasiimpordi suurendamine

Trumpi tollimaksude kehtestamise kinnisidee keskmes on USA 198 miljardi euro suurune puudujääk kaubanduses Euroopa Liiduga ning seepärast on ta ähvardanud kehtestada Euroopale kopsakad tollimaksud, mis võivad blokile miljardeid maksma minna. Samas on tema lubadus suurendada järsult maagaasi ammutamist Ameerika Ühendriikides suurendanud Euroopas lootusi, et kaubandussõda saab vältida, ostes rohkem kütust teiselt poolt Atlandi ookeani, kusjuures see aitab blokil vähendada ka veeldatud maagaasi (LNG) importi Venemaalt.

"Miks mitte asendada see Ameerika LNG-ga, mis on meie jaoks odavam ja toob alla meie energiahinna?" küsis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen novembris.

Praktikas on EL-i riigid nagu Saksamaa siiski küsinud, kui palju rohkem Ameerika veeldatud maagaasi suudab EL lisaks juba olemasolevate mahtudele osta. Vähemalt üks EL-i riik on vihjanud vajadusele kehtestada subsiidiumid, et muuta USA-st pärit LNG energiajulgeoleku nimel soodsamaks.

Kuid fossiilkütuste impordile toetumine võib olla ka vastuoluline, märkis Politico, viidates sellele, et kui Trump on valmis kodus keskkonnastandardeid leevendama, ja energiahiiglased võiksid Euroopa riikidest raskete trahvidega silmitsi seista, kui nad kasutavad eeliseid reegli muutusel.

Ameerika autod odavamaks

Trump on kurtnud Euroopa Liidu autokaubanduspoliitika üle. Kui EL-is kehtib sõidukite impordile 10-protsendiline maks, siis USA-s on maks 2,5 protsenti, ehkki väikeveokite puhul tõuseb see 25 protsendini.

USA president on lubanud kehtestada tollid, mis vastaks teiste riikide omadele ja kehtestada autodele eraldi tollimaksu, kuid samal ajal on tema nõunikud leidnud, et Euroopas kehtiv käibemaks tähendab sisuliselt samuti tollimaksu, mis väärib USA vastumeetmeid. Ehkki on ebaselge, kas autodele spetsiifilise tollimaksu kehtestamine tuleks juba olemasolevatele tollidele lisaks, kujutavad kõik uued kaubandustõkked Euroopa autotööstusele, eriti Saksamaa kolmele suurele autotootjale, märkimisväärset riski.

Kõige ilmsem vastus oleks alandada EL-i tollimaksumäärasid, et need vastaks USA omadele – see on lähenemisviis, mida autotootja BMW ja Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduskomisjoni juht Bernd Lange on propageerinud, märkis Politico.

Kuid globaalsete kaubanduseeskirjade kohaselt peaks EL-i tollitariifide vähendamine kehtima kõigi tema kaubanduspartnerite suhtes. See tähendaks Hiina võitu, mille elektrisõidukite tootjad otsivad meeleheitlikult uusi turge. Pärast oma subsiidiumidevastast uurimist määras Euroopa Komisjon eelmisel aastal Hiinas toodetud elektrisõidukitele uued maksukohustused.

Kuna need kehtestati subsiidiumidevastase menetluse osana, jääksid need paika isegi siis, kui EL vastab USA 2,5-protsendilisele sõidukitollidele ja alandab ka enda omasid, ütles Flint Globali partner Sam Lowe väljaandele.

Koostöö vastasseisus Hiinaga

Brüsselis on hakatud mõistma, et Trump ei pruugigi olla Hiina suhtes nii karm, nagu ta lubas oma valimiskampaania ajal, märkis Politico.

Korduvalt Hiina kaupadele kehtestada lubatud 60-protsendilised tollimaksud muutusid kiiresti 10-protsendisteks ning Trump on lükanud edasi ka Hiina rakenduse Tiktok keelustamise.

Trumpi leebemaks muutumine Pekingi suhtes on EL-is häirekellad helisema pannud ja Brüssel on juba astunud samme Hiina turgu haaravate praktikate ohjeldamiseks, võttes seisukoha, et parem oleks siinjuures hoida ühte joont Washingtoniga.

Šefčovič on juba soovitanud tugevdada EL-i keskendumist majandusjulgeolekule, näiteks jälgida Euroopast väljaminevaid investeeringuid võtmetehnoloogiatesse nagu tehisintellekt, pooljuhid või kvanttehnoloogia. See on samm, mille Washington on juba astunud.

Teise käiguna, mis meenutaks Trumpi esimest ametiaega, soovib Brüssel USA-ga koostööd vastuseisus Hiina konkurentsi rikkuvale poliitikale, millega antakse näiteks suuri toetusi oma ettevõtetele või välistatakse lääne ettevõtted avalikest hangetest.

Aastal 2023 üritasid Washington ja Brüssel teha koostööd, millega kehtestati tollimaksud terase- ja alumiiniumi impordile sellistest mitteturumajanduslikest riikidest nagu Hiina. Kui mõlemad pooled suudavad ka nüüd kokku leppida säästva terase ja alumiiniumi ülemaailmses leppes, võib Euroopa ja USA vaheline tollisõda ära jääda.

USA relvade ostmine

Kui Euroopa Liit suudab saada oma liikmesriigid rohkem USA relvi ostma, oleks sellel lisaboonus, kuna nii saaks veenda Trumpi, et blokk suhtub tõsiselt omaenda turvalisusse ajal, kui tema administratsioon flirdib mõttega vägesid Euroopas vähendada ja on korduvalt kutsunud Euroopa riike üles suurendama oma kaitsekulutusi.

Lähenemisviis on saanud toetust Saksamaal ja Itaalias ning seda propageeris eelmise aasta novembris ka Euroopa Keskpanga (ECB) president Christine Lagarde, kes ütles, et EL-i riigid võiksid ühtse lähenemisviisiga osta USA-lt relvasüsteeme, mida nad ise ei suuda valmistada.

See idee kohtab aga tõenäoliselt vastupanu Lagarde'i koduriigis Prantsusmaal, kus president Emmanuel Macron on Euroopa strateegilise autonoomia kõige häälekam pooldaja ja suurte kaitsetööstuste nagu Dassault' tugev toetaja.

Washington lubas eelmise nädala lõpus kiirendada relvasaadetisi Euroopasse, vastates oma liitlaste seas aastatepikkusele kurtmisele Ameerika relvade väga aeglase ostuprotsessi üle.

On ka seda, mida EL ei paku

Hoolimata Washingtoni hoiatustest ei kavatse aga Euroopa Liit loobuda plaanist reguleerida valdavalt USA päritolu suurte tehnoloogiaettevõtete tegutsemist EL-is, mis ei ole ühe eurosaadiku sõnul olnud eriti valmis pidama läbirääkimisi oma tegevuse seadmiseks kooskõlla Euroopa nõuetega.

Bloki kolme peamise reegliraamatu jõustamist, mis reguleerivad USA tehnikahiiglasi nagu X ja Amazon – tehisaru määrust, digiteenuste määrust ja digiturgude määrust – ei saa kasutada Washingtoni meelitamiseks kaubanduskonflikti ärahoidmisel.

Euroopa Parlamendi USA delegatsiooni esimees Brando Benifei ütles, et "me ei saa seda lähenemisviisi aktsepteerida, sest me ei arva, et meie õigusaktid on osa läbirääkimistest". Sellepärast ei taotle EL muudatusi USA poliitikas, rõhutas ta Politicole antud intervjuus.