Hartman rääkis, et kogemus üürimajade programmi toimimisest on olemas ja seetõttu ehitataksegi väiksematesse kohtadesse uuselamuid.

"Siiamaani on eemärk olnud selline, et osa rahast paneb riik ja pool raha paneb kas kohalik omavalitsus või erasektor. Kui me tahame saada kasvõi eksperte või õpetajaid Ida-Virumaale või Valka või Raplamaale, siis on tähtis, et tekiksid sinna ka korterid, kuhu need spetsialistid saaksid elama minna. Ja me tahame, et ka noored jääksid nendesse väiksematesse kohtadesse. Sellepärast on vaja ka elupindu, mis oleksid mugavad, kaasaegsed ja ilusad," ütles Hartman.

Ta ei osanud veel öelda, kuhu täpsemalt uusi üürimaju planeeritakse ehitada. "Me täna nii kaugele jõudnud ei ole, et me oleksime juba konkreetseid kohti kaardistanud. Pigem need võiksid olla maakonnakeskused, aga mitte ainult suuremad linnad, vaid ka väiksemad asulad," lausus Hartman.

Aastatel 2017 kuni 2019 ehitati üürielamute programmi raames kokku 13 uut hoonet, rekonstrueeriti kaheksa. Kokku ehitati ligi 500 kodu. Need projektid läksid maksma 42 miljonit eurot, millest riik kattis 19 miljonit.

Ka seekord jääks Hartmani sõnul suurusjärk samaks. "Ma loodan, et need kokkulepped saavutatakse riigieelarve läbirääkimistel, mis seisavad ees augustis ja septembris," sõnas Hartman.

Hartmani lisas siiski, et arutada tuleks veel omaosaluste suuruse üle.

Ta ütles, et pärast mõnede omavalitsuste esindajatega rääkimist on selge, et erasektoriga koostöös on soov ehitada ka selliseid maju, kus üürikorterite kõrval osa majas olevatest korteritest müüakse maha.

"Ma arvan, et ka erasektoril on huvi neid samme teha, aga ta võib-olla üksi ei julge alati neid samme teha," sõnas ta.

Hartman rõhutas, et eelarve mõttes ei ole üürimajade programmi näol tegemist vaid miinust toova meetmega, sest majade ehitus loob töökohti ja toob raha majandusse ja riigieelarvesse maksude näol.

Hartmani sõnul on maakonnakeskuste poolt välja toodud, et üürikorterite vajadus on praegu väga suur.

"Riik peab tulema appi seal, kus turg ise ei toimi"

Saatejuht Johannes Voltri küsis Hartmanilt, miks peab riik subsideerima elama asumist maale, kus tegelikult inimestel võib-olla ei olegi selleks huvi.

"Riik peabki tulema appi seal, kus turg niisama ei toimi. Ja riigi kohustus on täna, et hea elukeskkond oleks kõikjal Eestis. Meil on teatud piirkonnad, mis väga hästi arenevad ja on piirkonnad, mis ei arene. Üks nendest põhjustest on elamumajandus, mida me peame riigina toetama selleks, et tekiks see motivatsioon," vastas Hartman.

Hartmani sõnul tuleks muuta seadust, et anda kohalikele omavalitsustele õigus kujundada ka linnas elamumajandust.

"Kohalikel omavalitsustel on võimalik planeeringutega teatud tingimusi seada, aga selleks, et tekiks selline tugevama õigus, on meil vaja minna olemasolevat seaduseelnõud muutma," sõnas Hartman.

"Kui eraarendaja ehitab maja, siis esimene ja teine korrus antakse kohalikule omavalitsusele nende korterite välja üürimiseks. Jõukamad saavad endale korteri osta, aga need, kes seda endale lubada ei saa, saavad kolida ikkagi sellesse samasse piirkonda, aga näiteks üürida," rääkis Hartman.

See aitaks tema sõnul tagada seda, et kesklinnas ei oleks ainult suurema sissetulekuga inimesed.