Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seadus sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Valitsussektori eelarvepuudujääk väheneb lisaeelarve meetmetega sel aastal 1,19 miljardi euroni ehk kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), selle defitsiidiga mahub Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglite piiresse.

Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid, kaasates võimalusel ka oma allasutusi ja sihtasutusi; kokkuhoid tuleb peamiselt tegevus- ja majapidamiskuludest, märkis rahandusministeerium. Sellega on kavas säästa 63 miljonit eurot.

Riigikaitse rahastus negatiivse lisaeelarvega ei vähene. Küll aga leiab kaitseministeerium solidaarselt teistega võimaluse kokku hoida tööjõu- ja majandamiskulusid. Vabanenud vahendid suunatakse kaitsevõime parandamisse.

Suuri investeeringuid lisaeelarvega ära ei jäeta, küll aga mõjutab eelarve seisu mõningate investeeringute nihkumine. Rahandusministeerium märkis, et investeeringud tuleb käiku lasta nii kiiresti kui võimalik, eesmärgiga augustiks kohustustega katta 70 protsenti otsustatud investeeringutest, et täita aasta lõpuks investeeringute eelarve maksimaalses mahus.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringud säilivad kokkulepitud tasemel ehk moodustavad ühe protsendi SKP-st. Kuna aga majandusel ei lähe nii hästi kui loodeti, arvestatakse kokkuhoiu hulka see summa, mis ületab kevadprognoosi järgi ühte protsenti SKP-st ehk kulude taset vähendatakse 19 miljoni euro võrra.

Kokkuhoiumeetmed ei puuduta muuseumide, teatrite ja kontsertasutuste sihtasutusi ning avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Haiglad peavad tegevuskulusid kokku hoidma ühe protsendi ulatuses. Tulude suurendamiseks tõstetakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Eleringi dividendide summat.

Kokku sisaldab negatiivne lisaeelarve ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid. Sealhulgas vähendatakse valitsuse reservi 29 miljoni euro võrra.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 12 riigikogu liiget.

Riigikogu võttis mullu 8. detsembril vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot ning investeeringute eelarve umbes 817 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve 1,4 miljardit eurot.

Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKT-st.