Euroopa Liidu aluslepingud ütlevad, et liikmesriikide nominaalne eelarvemiinus ei tohi ületada kolme protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. Läinud aastal jäi Eesti valitsussektor 3,4 protsendiga miinusesse.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ütles, et komisjon asub tegutsema pärast seda, kui on selgunud Euroopa statistikaameti andmed. Need peaks pärale jõudma aprilli jooksul.

"Siis komisjon analüüsib neid ja vastavalt sellele, millised need lõppnumbrid jäävad, pakub varasuvises majanduspaketis välja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alustamise nende riikide kohta, kus eelarvepuudujääk jääb üle kolme protsendi," sõnas Loonela.

Menetluse käigus suhtleb komisjon liikmeriikide, sealhulgas Eestiga ja koostab raporti, kus pakub välja konkreetsemad sammud, kuidas riik eelarvetasakaalu poole juhtida. "Ja vaadatakse nii tulude kui kulude poolt, mida teha tuleb," ütles Loonela.

Sunnimehhanismist on asi kaugel

See ei tähenda nii-öelda Kreeka stsenaariumit. Ehkki ka mõned Eesti poliitikud on viidanud, et ühel hetkel võib Euroopa Liit Eesti eelarve juhtimise enda kätte võtta, oleme me sellest veel väga kaugel.

Majanduskriisi tipus 2009. aastal oli Kreeka valitsussektori puudujääk 15 protsenti SKT-st. Loonela sõnul ei saa Eesti olukorda sellega võrrelda.

"Sunnimehhanism kindlasti ei järgne esimese sammuna," ütles Loonela. "See, kui alustatakse menetlust, siis seal alguses on dialoog, on raportid, on arutelud."

Loonela sõnul soovib komisjon näha, missugused sihid riik endale seab. "Meie eesmärk on jõuda arusaamani, millised on Eesti eesmärgid, millised on prioriteetsed reformid, millised on investeeringud," selgitas Loonela.

Ministeerium: oluline on ka see, kuidas miinus tekkis

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe rääkis neljapäeval majandusprognoosi tutvustades, et Euroopa Komisjon võtab arvesse ka seda, kuidas eelarvemiinus tekkis.

"Kui vaadata eelmisele aastale tagasi, siis meil oli Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus. Meie SKP lõhe ehk see, kus me oleksime võinud olla oma jõukohast tootmisvõimsust kasutades võrreldes sellega, kus me olime, oli üle miinus viie protsendi," sõnas Lättemäe. "Ja reeglistik ise ütleb, et kui see lõhe on üle miinus nelja protsendi, on need väga halvad majanduslikud ajad."

Samas ennustab värske majandusprognoos vähemalt 3,4-protsendilist eelarvemiinust ka selleks aastaks. Kas see tähendab, et meid ootab aasta pärast uus menetlus, selgub Loonela sõnul järgmisel kevadel. Siiski kordas ta, et ka uue menetluse puhul ei keskenduks komisjon sanktsioonidele.

Raoul Lättemäe lisas tänavuse eelarve kaitseks, et võimalik eelarvemiinus selgus alles kevadel. Sügisel eelarvet koostades prognoosis rahandusministeerium, et valitsussektori puudujääk jääb 2,9 protsendi piiresse SKT-st.

"Kui vaadata Euroopa Liidu varasemat praktikat nende defitsiitide käsitlemisel, siis kui riik teeb vastavalt soovitustele ja need soovitused eelduste kohaselt peaks defitsiidi viima miinus kolmest protsendist allapoole ja siis majandusolude halvenemise tõttu jõuad sa kohta, mis on alla miinus kolme, siis see on asjaolu, mida komisjon peaks selles protsessis kaaluma," selgitas Lättemäe.

Loonela: riigi sihid on olulised, aga lõpuks otsustab statistika

Kuidas Eesti riigieelarvel edaspidi läheb, sõltub keerulistest poliitilistest otsustest. Rahandusministeeriumi kevadprognoosis märgitakse, et kui teha ära kõik see, milles eelarvestrateegiat koostades kokku lepiti, näeme tuleval aastal 2,6-protsendilist eelarvemiinust. Ehk sel juhul mahume Euroopa Liidu reeglite sisse ja liigume tasapisi eelarvetasakaalu suunas.

Taoline arvutus eeldab, et 430 miljonit leitakse täiendavast maksust, 114 miljonit töötuskindlustusmakse tõusust ja 60 miljonit taastuvenergia tasu reformist. Nendesse meetmetesse on muist valitsuspoliitikuid pigem kõhklevalt suhtunud.

Rahandusministeerium on märkinud, et magustatud jookide maks, millest oodati järgmiseks aastaks 25 miljonit lisaeurot, tuleb tõenäoliselt ülejärgmisel aastal. Siseministeerium juhtis tähelepanu, et trahvimäärade tõstmine toob oodatud 15 miljoni asemel kuni viis miljonit eurot.

Ametnikud on väljendanud ka kahtlust, kas eelarverevisjon annab järgmisel aastal 150 miljoni euro võrra oodatud kokkuhoidu.

Pelgalt 430 miljoni eurose maksu ärajäämine kergitaks tuleva aasta puudujäägi taas kolmest protsendist kõrgemale.

"Komisjoni jaoks on hästi oluline näha, missugune on riigi tahe olukorda normaliseerida. Euroopa Komisjoni hinnang muutub rangemaks, kui on näha, et seda tahet ei ole. Siis on komisjonil teistsugused reaktsioonid," sõnas Loonela.

Samas võib igasse eelarvestrateegiasse ambitsioonikaid tasakaalusihte kirjutada ning siis üha uuesti tõdeda, et poliitilist kokkulepet tahte jõustamiseks ei ole. Loonela ütles selle peale, et Euroopa Komisjon ei hinda siiski ainult tahet ja plaane. "Komisjoni otsuse aluseks on siiski puhas statistika," sõnas Loonela.