Veel sügisel ennustas Euroopa Komisjon, et 2024. aasta euroala majanduskasvuks kujuneb 1,2 protsenti ja Euroopa Liidu majanduskasvuks 1,3 protsenti, kirjutab Financial Times.

Majanduskasv peaks kiirenema 2025. aastal, moodustades prognoosi kohaselt 1,5 protsenti euroalal ja 1,7 protsenti Euroopa Liidus tervikuna.

Eelmisel aastal kasvas nii euroala kui Euroopa Liidu majandus komisjoni prognoosi järgi 0,5 protsenti.

Eestile ennustab Euroopa Komisjon sel aastal 0,6 protsenti majanduskasvu ning 2025. aastal peaks Eesti majanduskasv kiirenema 3,2 protsendini.

Samuti langetas Euroopa Komisjon inflatsiooni prognoosi. Kui eelmisel aastal oli euroala inflatsiooniks 5,4 protsenti, siis selleks aastaks prognoosib komisjon euroalale ainult 2,7-protsendilist inflatsiooni ja 2025. aastal 2,2-protsendilist hinnatõusu. Veel sügisel ennustas komisjon euroala 2024. aasta inflatsiooniks 3,2 protsenti.

Euroopa Komisjoni talvise prognoosi kohaselt kujuneb selle aasta Eesti inflatsiooniks 3,2 protsenti ja 2025. aasta inflatsiooniks 1,9 protsenti.

Inflatsiooni prognoos euroalal tervikuna revideeriti allapoole seoses energiakandjate ja toorme hindade oodatust kiirema langusega. Euroopa Keskpank (ECB) tõstis hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nelja protsendini septembris inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil.

Siiski hoiatas Euroopa Komisjon, et tarnehäired Punasel merel võivad hoida järgmiste kuude inflatsiooninäitajaid kõrgemana.

Madalam inflatsiooni prognoos kinnitas investorite veendumust, et ECB hakkab langetama sel aastal intressimäärasid ning esimene intressimäärade langetus võib leida aset koguni juba aprillis.

Siiski hoiatas ECB juht Christine Lagarde neljapäeval Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes, et intresside langetamine ei saabu kohe.

"Me näeme, et meil pole veel piisavalt tõendeid ütlemaks, et meil on kindlust, et me jõuame keskpika perspektiivi kaheprotsendilise [inflatsiooni] eesmärgini ning see ka püsib sel tasemel," ütles ta.

"See võtab andmeid, see võtab rohkem aega, sest me kavatsema otsustada [ECB] istungite kaupa. Viimane asi, mida ma tahaksin näha, on kiiruga tehtud otsus, mille järel tõuseb inflatsioon uuesti ja me peame võtma kasutusele rohkem meetmeid," ütles Lagarde.

"Me ei taha riskida sellega, et [intressimäärade langetamise otsus] pööratakse tagasi, mis oleks kõige seni tehtu raisku minek ning põhjustaks veelgi rohkem meetmeid," lisas ECB president.