Justiitsminister Kalle Laanet saatis mai lõpus kooskõlastamiseks laiali eelnõu, mis peaks vastuvõtmisel tagama kaitse inimesele, kes annab varjatult teada avaliku sektori asutustes ning rohkem kui 50 töötajaga ettevõtetes toimunud seaduserikkumistest. 

Võrklaev teatas justiitsministeeriumile saadetud kirjas, et ministeerium kooskõlastab eelnõu, kuid ei pea osa selle sätteid praegusel kujul mõistlikuks. Näiteks ei sea eelnõu teavitatavate rikkumiste kohta erilisi filtreid, mis tähendab, et rikkumisest teavitaja kaitse hõlmab kõikvõimalikke töösuhete kohta antud vihjeid.

"Meile tundub, et EL-i direktiivi rakendatakse märkimisväärselt koormavamal viisil, kui EL-i direktiiv kohustab. Samas ei ole ette näha, et koormavam EL-i direktiivi rakendamine tooks kaasa rikkumisest teavitaja tõhusama kaitse," märkis Võrklaev.

Ta kordas ettepanekut, mille rahandusministeerium tegi juba esimesel kooskõlastusringil, et rikkumised võiks piiritleda piiriüleste maksuõigusrikkumistega.

"Ka EL-i direktiivi enda kohaselt ei ole selle EL-i direktiivi otseseks eesmärgiks tõhustada konkreetselt riigisiseseid maksuõigusnorme, vaid suurendada õiguskuulekust laiema ühisturu kontekstis," põhjendas minister.

Ta lisas, et juba praegu võtab maksu- ja tolliamet (MTA) vastu vihjeid, mida saabub aastas nii telefoni kui ka kirja teel ligikaudu 2000, kuid andmeid selle kohta, kui paljud neist puudutavad töösuhteid, maksuametil ei ole.

Vihjetest veidi üle poole moodustavad ümbrikupalga maksmise kahtlusega seotud teavitused ja rahandusministeerium peab tõenäoliseks, et märkimisväärne osa neist teavitustest on tehtud just oma tööandja kohta. Olulise teabe väljasõelumine on töömahukas, kuna vihjete faktitõesus ja kvaliteet on väga madalad – enamasti on vihjeinfo motivaatoriks emotsioonid, mitte faktid ning maksukontrollis saab kasutada alla kümne protsendi vihetest.

"Juba täna töötab MTA vihjeinfoga oma võimete piires. Eelnõu jõustamine võib kaasa tuua igasuguse vihjeinfo jagamise populaarsuse kasvu, kuid ei ole tagatud vihjeinfo kvaliteedi tõus," tõdes Võrklaev.

Rahandusministeeriumi hinnangul näeb eelnõu ette väga kõrged standardid rikkumisest teavitajale tagasiside andmiseks ja selle teabe töötlemiseks. See aga tähendab, et kehtivate reeglite kõrvale tuleks luua täiesti uus ja eraldiseisev menetluskord ja andmetöötluskanal.

Lisaks ei nähtu eelnõust, et maksuamet võiks käsitelda saadud teavet tavalise vihjeinfona, välja arvatud juhul, kui teavitaja on seda ise eraldi välja toonud. Seega peaks amet iga kord tuvastama, kas tegu on töösuhte raames antud infoga.

"Samuti tuleb anda teavitajale igal juhul tagasisidet teabe töötlemise kohta, sealhulgas teavitaja õigus nõuda veel täiendavat infot. Tagasiside andmise kohustusele seab omad piirangud ka maksuandmete konfidentsiaalne iseloom. Eelnõu rakendamine ette nähtud korras toob kaasa vajaduse täiendava tööjõu järele, sõltuvalt vihjeinfo populaarsuse kasvust hinnanguliselt vähemalt kaks-kolm töökohta, mis omakorda toob kaasa kulu riigieelarvele, millega ei ole arvestatud," sedastas Võrklaev.

Seetõttu ei pea rahandusministeerium mõistlikuks EL-i direktiivi ülemäärast rakendamist igasuguse vihjeinfo suhtes ja sellisel kujul eelnõu ei toeta.

"Kõrgemad standardid on põhjendatud suurema mõjuga rikkumiste korral, nagu EL-i direktiiv ette näeb. Eelnõu peab seega seadma selged piirid, millisest rikkumisest teavitamisele kohaldada kõrgendatud standardeid," soovitas rahandusminister.

Küsimusi tekib ka seoses audiitorite kutsesaladuse hoidmisega

Lisaks juhtis ta tähelepanu asjaolule, et eelnõu on vastuolus audiitortegevuse seadusega, tekitades küsimuse, kuidas suhestub eelnõu audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustusega.

Näitena tõi Võrklaev välja olukorra, kus vandeaudiitor saab töö käigus teada õigusrikkumisest – kas loodav regulatsioon kaitseb teda või käib see pigem audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustuse, mitte rikkumist teavitaja kaitse seaduse alla?

"Sellele küsimusele võiks leida vastuse seletuskirjast. Hetkel jääb mulje, et sellises olukorras vandeaudiitori klienti ei pruugi kaitsta kutsesaladuse hoidmise kohustus. Kas seaduse eelnõuga soovitaksegi sellist olukorda tekitada?" küsis Võrklaev.

"Kui see on seaduse eelnõu mõte, siis oleme mures tulevikus tekkida võiva olukorra pärast, kuna selline muudatus võib kaasa tuua vandeaudiitorite suhtes usalduse kaotamise. Äriühingud ei pruugi usaldada enam audiitoreid kuna neist võivad saada "vilepuhujad" ning ei pruugi esitada audiitoritele vajalikku infot ning materjale," lisas minister.

Seetõttu teeb rahandusministeerium ettepaneku lisada eelnõusse punkt, millega tehtaks audiitoritele kutsesaladuse hoidmise puhul erand, mida võimaldab ka direktiiv.