Eestlased maksid aasta esimesel kolmel kuul Lätis kaardiga kokku 529 000 korral (aastakasv +29%) kokku mahus 15,7 miljonit eurot (+50%).

Samas, võrreldes eelmise ehk 2017. aasta neljanda kvartaliga kaardimaksete maht mitte ei suurenenud, vaid püsis detsembrit välja jättes enam-vähem samal tasemel.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles ERR-ile, et näitajate tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik.

"Väliskaubandusstatistika ja kaardimaksed osutavad, et aasta alguses ei ole piirikaubandus võrreldes sügisega kasvanud. Aastatagusega võrreldes on piirikaubandus siiski märkimisväärselt kasvanud. Vara on aga teha järeldust, et Läti-suunalise piirikaubanduse osas on suurem huvi möödas, sest andmetes on palju lühiajalist kõikumist, mis võib järeldust mõjutada," selgitas ta.

Oja lisas, et Lätis kaardiga maksmine on hooajaline – see on suurem suviti. Maksuerinevusest tingitud piirikaubandus võib sesoonsust mõjutada, mistõttu ei tasu esimese kvartali andmetest veelkaugeleulatuvaid järeldusi teha. Peale selle ei ole andmeid sularahas tehtud ostude kohta.

Eestis toodetud alkoholi Lätti müüdud kogused olid jaanuaris ja veebruaris väiksemad kui sügisel. Üks põhjus võibki olla, et Lätis käimine on hooajaline, nagu näitavad kaardimaksete andmed.

"Veel on võimalus, et Lätis käivad eestlased võivad olla hakanud ostma rohkem Lätis toodetud alkoholi ja seepärast võib olla Eesti tootjate müük sinna väiksem või siis ongi piirikaubanduse tipp ületatud," märkis ökonomist.