"Leppetrahvi maksmise kohustus on tekkinud ka 2018. aastal. Mis summas täpsemalt, seda me hetkel ei saa avaldada," ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Kaarel Kuusk BNS-ile.

Kui esialgu planeeriti Auvere elektrijaam Eesti Energiale üle anda 2015. aastal, siis erinevate vigade ilmnemise tõttu tegeleb GE jätkuvalt üleandmiseks valmistumisega ning on maksnud Eesti Energiale tootmisplaani mittetäitmise tõttu leppetrahvi ligi 100 miljonit eurot.

"2016. aasta majandustulemuses kajastus GE poolt Eesti Energiale tasutud leppetrahve summas 68,6 miljonit euro, millest 66 miljonit oli perioodi eest 2015 november – 2016. november. 2017. aastal oli vastav summa 30,9 miljonit eurot," lisas Kuusk.

Praegusel hetkel töötab Auvere elektrijaam Kaarel Kuuse sõnul siiski juba vastavalt etteantud tootmisgraafikule, milles püsides täiendavaid trahve ei lisandu.

"Auvere elektrijaam töötab vastavalt Eesti Energia etteantud tootmisgraafikule. Emissioonide kogused, sealhulgas tolmuheitmed on madalad ja jäävad piirnormesse ka maksimaalsete koormuste juures. Näiteks täna ja viimastel nädalatel on Auvere elektrijaam töötanud täisvõimsusel – 300 megavatti. GE ei maksa leppetrahve kui plokk töötab vastavalt tootmisgraafikule," märkis Eesti Energia kommunikatsioonijuht.

Esialgu oli probleemiks elektrijaamas sobivate kottfiltrite puudumine, mistõttu oli Auvere elektrijaama heitekogused ettenähtust suuremad ning lubatu piiresse jäämiseks tootis elektrijaam vähendatud võimsusel. Kottfiltrite ja heitekoguste probleem on Kaarel Kuuse sõnul nüüdseks lahendatud.

"Uus kottfiltri süsteem on paigaldatud ja toimib hästi. Olulisemad ja suuremad võimekuse ja töökindluse testid on praeguseks edukalt läbitud, näiteks 28-päevane Trial Run katse. Veebruaris 2018. viidi läbi kasuteguri test ja praegu käib aruande koostamine. Auvere elektrijaama aastahooldus on plaanitud juunis-juulis, peale seda on plaanis elektrijaam GE-lt ametlikult üle võtta," sõnas Kaarel Kuusk.

Võrreldes Eesti Energia teiste olemasolevate keevkihtkateldega, hakkavad Auvere elektrijaama keskkonnaheitmed olema oluliselt madalamad. Jaama lepingujärgsed tolmuheitmed on kaks korda madalamad kui Balti ja Eesti jaamade keevkihtkateldel. Kui aga elektrijaamas kasutatakse 50 protsendi ulatuses kütusena biomassi, on süsihappegaasi emissioonid 55 protsenti madalamad kui teistes Eesti Energia keevkihtkateldega energiaplokkidel.

Auvere elektrijaama võimsus on 300 megavatti ning jaam kasutab elektritootmiseks efektiivset tsirkuleerivat keevkihttehnoloogiat. Elektrijaama ehitab võtmed kätte lepingu alusel General Electric'u kontsern. Elektrijaama efektiivsus on 40 protsenti ning jaam suudab kütusena kasutada kuni 100 protsendi ulatuses põlevkivi, kuni 50 protsendi ulatuses biomassi, kuni 20 protsendi ulatuses turvast ja kuni 10 protsendi ulatuses põlevkivigaasi.

Eesti Energia investeeris Auvere elektrijaama ehitusse 638 miljonit eurot.