Riigikogu randuskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ütles ERR-ile, et praegu võib vaid oletada, kui suur on tänavu jagamisele minev summa.

Aastaid on parlamendiliikmed jaganud vahetult enne riigieelarve vastuvõtmist maksumaksja raha konkreetsetele objektidele ja organisatsioonidele enda äranägemisel.

2017. aastaks anti niisuguseid toetusi üle 500, kokku enam kui nelja miljoni euro eest. Üle poole neist sai avalik sektor, peamiselt omavalitsused. Alla poole läks vabaühendustele, kellest hulgale oli see tegevustoetus, mitte investeering, nagu katuseraha kutsutakse.

Nüüd kogubki vabaühenduste liit allkirju, et teha parlamendile ettepanek lõpetada läbipaistmatu katuseraha jagamine.

Eestvedaja Alari Rammo ütles ERR-ile, et vabaühendused on aastaid tahtnud, et ühenduste rahastamine vastaks teatud põhimõtetele. "Ükshaaval ütlevad paljud riigikogu liikmed, et nemad lõpetaks katuseraha jagamise päeva pealt ära. Aga erakondade seas pole piisavalt meelekindlust, et seda teha."

Mihhail Stalnuhhin ütles, et kui katusraha jagamise lõpetamist toetav pöördumine riigikogule tehakse, siis kindlasti seda ka arutatakse. "Toome plussid ja miinused välja ning otsustame siis."

Seni on ettepanek kogunud keskkonnas rahvaalgatus.ee ligi 50 allkirja.

Rammo kirjutab alatuses, et katuseraha ei istu tegelikult kusagil kasutamist oodates, vaid võetakse muudatusettepanekuga riigieelarve eelnõule kas muude kulude arvelt või reservist.

"Edaspidi jääkski see raha millelegi muule, vastavalt arengukavadele ja eelarveläbirääkimistele nagu kõigi muude kuludega. Idee, et riigikogu võiks ise konkursi korraldada ja olekski kõik läbipaistev, ei ole siiski hea ja riivab võimude lahususe põhimõtet – parlamendi töö on küll riigieelarve kinnitada, aga mitte täitevvõimu teostada, mida nii konkreetsed rahastusotsused sisuliselt tähendavad," selgitas Rammo.