Kui Eesti majanduskasv elaniku kohta oleks edaspidi kolm protsenti aastas ja Soome majandus kasvaks samas tempos kui viimase 20 aasta jooksul, ehk 1,7 protsenti aastas, jõuaks Eesti elatustase Soomele järele ligikaudu 30 aastaga, kirjutas Oja keskpanga ajaveebis.

Kolmeprotsendine kasv on Oja sõnul aga pikema perioodi keskmisena väga optimistlik ootus, sest tulevikus Eesti majanduskasv tõenäoliselt aeglustub.

Eesti palgad moodustavad Soome palkadest umbes 40 protsenti. Samal ajal on Eestis aga ka hinnatase madalam, Soomega võrreldes 60 protsenti.

"Madalamate hindade tõttu ei jää reaalne elatustase Soomest nii palju maha, kui võiks arvata pelgalt palkade põhjal," sõnas Oja.

Rahvusvaheliste organisatsioonide prognooside järgi ei jõua Eesti elatustase Oja sõnul Soomele järele niipea. Prognooside järgi jätkub järgmise 20 aasta jooksul üsna kiire sissetulekutaseme ühtlustumine. Järgmise 15–20 aasta jooksul peaks aga Eesti erinevate organisatsioonide prognooside põhjal jõudma ligikaudu 85 protsendi tasemele Soome reaalsest elatustasemest.

"Kui ka hinnad ühtlustuksid sarnasele tasemele, tähendaks see, et palgad peaksid olema Eestis 25–30 protsenti väiksemad kui Soomes. See tähendab aga ka seda, et Eesti palgad ja hinnad peaksid kasvama märksa kiiremini kui Soomes. Päris Soome tasemele ei pruugi Eesti kunagi jõuda," kirjutas Oja.

Pikendades Eesti Panga ja Soome Panga viimaseid majandusprognoose Euroopa Komisjoni pikaajaliste prognoosieeldustega, peaks Eesti SKP elaniku kohta jõudma 2025. aastaks ligikaudu 80 protsendini ja 2035. aastaks 87 protsendini Soome tasemest. "Sealt edasi peatub aga sissetulekute ühtlustamine osalt Eesti ebasoodsama rahvastikuolukorra tõttu, osalt aga tõenäoliselt hoopis selliste prognooside tehnilise omapära tõttu – riikide SKP kasvumäärad aja jooksul ühtlustuvad," sõnas Oja.

Tootlikkuse kasv ühtlustub kauges tulevikus Euroopa Liidu keskmise tootlikkuse kasvuga. Seni, kuni tootlikkus Eestis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele, kasvab aga Eestis tootlikkus tehnoloogia ülevõtmise tõttu kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ja kauges tulevikus elatustasemed ühtlustuvad. Mida kõrgem on elatustase, seda aeglasemaks muutub majanduskasv.

OECD pikaajaline prognoos võtab arvesse Eesti institutsioonide arengut, avatust ja uuenemisvõimet ning on arvatavasti seetõttu optimistlikum kui Euroopa Komisjoni pikk ettevaade. Selle prognoosi põhjal jätkub Eesti elatustaseme ühtlustumine Soomega pikalt ja 2050. aasta paiku peaks Eesti elatustase jõudma Soomega võrreldes 90 protsendi lähedusse ehk reaalse sissetuleku erinevus oleks umbes selline, nagu on praegu Läti ja Eesti vahel.

"Pikaajaliste prognooside võrdluses mängib küllaltki suurt rolli see, millise kasvustsenaariumi alusel kujuneb majanduskasv lähiaastatel. Kui näiteks IMF-i prognoosi kohandada OECD pikaajaliste majanduskasvu eeldustega, siis jõuaks Eesti elatustase Soomele enam-vähem järele 2060. aastaks. OECD enda lähiaastate prognoosi kasutades seda aga ei juhtu. Kindlasti ei tasu aga unustada, et kümneks, kahekümneks või viiekümneks aastaks tehtud prognoosid ei saa olla kuigi täpsed," rääkis Oja.