Riigikogu arutas neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena inimarengu aruannet, mis sel aastal kannab pealkirja "Eesti rändeajastul".

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja 40 autori koostatud aruanne keskendub rändeajastu mõjudele Eesti rahvastikukasvule, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, keelele ja kultuurile.

Aruandes märgitakse, et heaolu kasv toob Eestisse juurde üha enam inimesi, eriti väljastpoolt Euroopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru ütles riigikogu ees esinedes, et Eesti rahvastik oleks sajandi lõpus praegusel tasemel, kui sündivus kasvaks ja saabujaid oleks rohkem kui lahkujaid.

Et suurema sündivusega ei saa lahendada lähima paarikümne aasta probleeme, iseloomustab Eesti arengut rändesõltuvus. Teadlaste sõnul on Eesti väljakutsed rändesõltuvusega toimetulek ja ühiskonna sidususe suurendamine läbi ühtse haridussüsteemi.

Tammaru sõnul on aeg kasutusele võtta aktiivne sisserändepoliitika ning rände punktisüsteem.

"Praegu on nii, et Euroopa riigid oma rändepoliitikas pigem lähtuvad tööturu vajadusest, samas Põhja-Ameerika pigem sellest, kui lõimumisvõimekad on saabujad. Seda nad teevad punktisüsteemi abil - nad hindavad inimeste vanuse, hariduse ja keeleoskuse põhjal seda, kui tõenäoline on, et nad saavad USA-s või Kanadas hästi hakkama," selgitas Tammaru.

"Tegelikult ei pea valikud olema mustvalged, et me vaatame kas ainult tööandjate vaatenurgast või lõimumise vaatenurgast. Samamoodi me võime need kaks teemat kokku viia. See punktisüsteem võib arvestada ühelt poolt lõimumisvõimekusega nagu Põhja-Ameerikas, aga ta võib tuua juurde ka tööandja vajaduse. Ja vastavalt sellele, missugune on tööturu vajadus, on võimalik saada rohkem punkte oma oskuste ja teadmiste eest. Lõpuks punktisumma saabuja puhul oleks summa nii tööturu kui ka lõimumise tunnustest," lisas professor.

Järgmine samm on Tammaru sõnul see, mida teha siis, kui need inimesed juba Eestis on. "Kahtlemata siis on üks väga loogiline samm see, et Eesti haridussüsteem, mis praegu on jagunenud eesti- ja venekeelseks, hakkaks toimima ühtedel alustel. See lahendaks osaliselt nii nõukogudeaegse sisserändega seotud probleeme kui ka uussisserändega seotud probleeme," rääkis Tammaru "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Kriitilist piiri, millest väiksem arv näitab, et rahvastik on määratud väljasuremisele, Tammaru sõnul ei ole. Küll aga on tema sõnul alati probleem see, kui rahvastik tõmbub kokku ja vananeb.

"See tekitab erienvaid probleeme, see tekitab probleeme tööandjatele. Just see on pigem probleem, mitte kriitiline tase, kust alates on inimesi liiga vähe. Kokkutõmbumise protsess ise on hästi valuline," märkis ta.

Aruandega saab tutvuda siit.