Sõitjaid oli rohkem merel ja raudteel, kuid vähem maanteel ja õhus. Kaubavedu maanteel suurenes, kuid raudteel vähenes, teatas statistikaamet.

Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas eelmisel aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 207,5 miljonit sõitjat, sellest enamik ehk 92 protsenti maanteel. Veondusettevõtete sõitjakäive ulatus eelmisel aastal 5,4 miljardi sõitjakilomeetrini ja vähenes 2015. aastaga võrreldes 12 protsenti.

Maanteetranspordiga veeti eelmisel aastal neli protsenti vähem sõitjaid kui 2015. aastal. Sõitjate arv kokku oli 190,9 miljonit, millest 86 protsenti ehk ligi 165,0 miljonit oli linnaliinidel (sh trammi ja trolliga) sõitjaid. Linnaliinidel sõitjaid oli mullusega võrreldes kaks protsenti vähem.

Maakonnaliinidel oli ligi 15,7 miljonit sõitjat (vähenemine võrreldes 2015. aastaga üheksa protsenti), kaugliinidel 4,2 miljonit sõitjat (langus kaks protsenti) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,2 miljonit sõitjat (langus 13 protsenti).

Maanteetranspordi sõitjakäive ulatus eelmisel aastal ligi kolme miljardi sõitjakilomeetrini, vähenedes riigisisestel vedudel 12 protsenti ja rahvusvahelistel bussivedudel kolm protsenti.

Eesti mereveoettevõtted vedasid eelmisel aastal 9,1 miljonit sõitjat, mis on viis protsenti enam kui 2015. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,3 miljonit sõitjat (kasv üks protsent) ja rahvusvahelistel vedudel 6,8 miljonit sõitjat (kasv seitse protisenti).

Aastaga kasvas meretranspordiettevõtete sõitjakäive neli protsenti, ulatudes 2016. aastal ligi 1,2 miljardi sõitjakilomeetrini. Rahvusvahelised veod andsid 97 protsenti sõitjakäibest.

Mullu veeti raudteel 6,9 miljonit sõitjat ehk neli protsenti rohkem kui 2015. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 6,8 miljonit sõitjat (kasv kolm protsenti) ja rahvusvahelistel vedudel 102 800 sõitjat (kasv ligi kaks korda). Aastaga kasvas raudteetranspordi sõitjakäive 11 protsenti, ulatudes 2016. aastal 315,9 miljoni sõitjakilomeetrini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2016. aastal 569 500 sõitjat, mis on 15 protsenti vähem kui 2015. aastal. Riigisisestel lendudel veeti 9500 sõitjat (poole vähem) ja rahvusvahelistel vedudel 560 000 sõitjat (langus 14 protsenti).

Aastaga langes õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 35 protsenti, ulatudes 2016. aastal ligi ühe miljardi sõitjakilomeetrini.

Eesti veondusettevõtted vedasid 2016. aastal maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku 65,4 miljonit tonni kaupa, sellest ligi 59 protsenti maanteel ja 39 protsenti raudteel.

Veondusettevõtete veosekäive ulatus 2016. aastal ligi 11,6 miljardi tonnkilomeetrini. Veosekäive kasvas aastaga üks protsent.

Maanteetranspordiettevõtted vedasid 2016. aastal 38,8 miljonit tonni kaupa, mis on kuus protsenti enam kui 2015. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 31,1 miljonit tonni (kasv 17 protsenti) ja rahvusvahelistel vedudel 7,7 miljonit tonni kaupa (langus 25 protsenti). Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 11 protsenti ja ulatus 8,9 miljardi tonnkilomeetrini.

Kaubamaht raudteel vähenes mullu 10 protsenti, ulatudes 25,4 miljoni tonnini. Riigisisestel vedudel veeti 15,7 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 9,6 miljonit tonni kaupa, mis oli vastavalt viis protsenti enam ja 26 protsenti vähem kui 2015. aastal.

Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga 25 protsenti, ulatudes 2,3 miljardi tonnkilomeetrini. Raudtee kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,2 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni.

Transiitkauba vedu raudteel vähenes aastaga 29 protsenti, enim vedelate rafineeritud naftatoodete veo (2016. aastal veeti 2,2 miljonit tonni) üle 3,5 miljoni tonnise vähenemise tõttu.

Enim kasvas transiitveostena lämmastikuühendite ja väetiste (väljaarvatud looduslikud väetised) vedu, mida veeti 2016. aastal 4,4 miljonit tonni ehk 14 protsenti enam kui 2015. aastal.