Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise eelnõu järgi oleks karmistatud karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nägi eelnõu aga ette kohustusliku šokivangistuse.

Opositsiooni tugevat kriitikat saanud eelnõu teine lugemine siiski juhtivkomisjoniettepanekul kolmapäeval katkestati ning muudatusi saab eelnõule nüüd esitada 11. aprillini.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Hanno Pevkuri sõnul näitas riigikogu tänane hääletus šokivangistuse ettepaneku tagasilükkamiseks, et justiitsminister Urmas Reinsalu soov kohtute otsustusõigust piirata on vale ja šokivangistus sellisel kujul Eesti õigusruumi ei sobi.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur märkis, et kehtiva karistusseadustiku järgi on kriminaalses joobes juhtimise eest ka praegu võimalik määrata vangistus.

"Õigus määrata kuni viis aastat vangistust on väga karm karistus. Valitsuse ettepanek piirata kohtunike otsustusõigust ja saata inimesed automaatselt vanglasse ei leidnud täna toetust ja ma loodan, et Reinsalu teeb sellest omad järeldused. Võimude lahususe printsiibi lõhkumist parlament ei toetanud," ütles eelnõu menetlemist riigikogus vedanud parlamendisaadik.

"Justiitsminister võiks mõista, et praeguses õigusruumis on vangistuse võimalus olemas. See sõltub prokuröri igakordsest otsusest, kas ta läheb kohtust taotlema joobes tabatud juhile reaalse vangistuse määramist või mitte. Õiguseksperdid ütlevad, et seda muudatust pole vaja ei juriidiliselt ega sisuliselt," rääkis reformierakondlane Pevkur.

"Kui justiitsministril on uitmõte, et ainult karmide karistustega on võimalik inimeste käitumist muuta, siis parlamendi suurel saalil oli täna piisavalt oidu ütlemaks, et emotsiooni ajel, mitte sisule tuginedes tehtavad otsused ei ole need, mida õigusloome eest seisev minister peaks siia saali tooma," ütles ta.

Vabaerakonna fraktsiooni liikme Külliki Kübarsepa sõnul ei käitunud riigikogu valitsuse kummitemplina. "Justiitsminister ei tee antud eelnõus vahet liiklushuligaanidel ega alkosõltlastel. Kohut sunnitakse eirama inimeste algprobleeme. Advokatuur ja prokuratuur näeksid ette eelkõige alternatiivlahendusi, mis aitaksid inimesel tavaellu naasta. Eestis tegeletakse küll narkosõltlaste reaalellu tagasi aitamisega, kuid alkosõltlased valitsust ei huvita," tõi oma kõnes välja Külliki Kübarsepp.

Lisaks soovitakse poliitilise õigusega piirata kohtuvõimu autonoomsust. "Ka tänase seaduse alusel on joobes juhtidele võimalik karmi karistust määrata. Näiteks kuni viis aastat reaalset vabaduse kaotust. Siiani on viimased valitsused lähtunud praktikast, et vangistust kui sellist tuleb rakendada viimasel võimalusel. Nüüd, ilma ühiskondliku aruteluta, soovitakse muuta kohtupraktika poliitilise otsusega automaatseks karistamiseks," lisas Kübarsepp.

"Tõenäoliselt jätkub õiguskomisjoni survestamine, mis lõppkokkuvõttes on valitsuse poolt riigikogult õiguspraagi välja pigistamine," rääkis õiguskomisjoni liige Kübarsepp.