Reinsalu sõnul puudub täna olukorda üheselt ja arusaadavalt reguleeriv seadusesäte. „Olukordi, kus inimesel ei ole täna kehtiva õiguskorra alusel võimalik kasutada ühtegi muud tõhusat võimalust kohtulikule kaitsele, kui esitada individuaaltaotlus riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile, esineb harva."

"Samas on seaduses lünk, sest põhiseaduse vastane on ka olukord, kus inimese põhiõigusi täna kehtiva õigusakti alusel rikutakse ja tal puudub tõhus võimalus kasutada kohtulikku kaitset. Eesmärk on see lünk täita,“ lisas ta.

Muudatuse tulemusel on inimestel, kelle põhiõigusi- või vabadusi tänane kehtiv õiguskord pöördumatult rikub, võimalus esitada oma õiguste kaitseks riigikohtule sõnaselgelt seaduses sätestatud õiguslikul alusel asjakohane taotlus.

Muudatuse jõustumisel muutuks vähesel määral ka riigikohtu töökorraldus. Esiteks reguleeritakse taotluste esitamise korda ja teiseks võib esitatavate taotluste hulk mõningal määral selge õigusliku aluse lisandumise tõttu suureneda.

Kuna aga riigikohus ei peaks enam analüüsima, kas individuaaltaotluse esitamine on põhiseaduse alusel lubatav või mitte, muutub vähemalt individuaaltaotluste lahendamine riigikohtu jaoks õigusloomelisest aspektist selgemaks.

Kavandatava õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 1. jaanuar 2018. Väljatöötamiskavatsusest välja kasvava seaduseelnõu eeldatav kooskõlastamisele saatmise aeg on juuni 2017, millele järgneb eelnõu menetlemise protsess riigikogus.