Tänavu tõstis verekeskus esile afereesidoonoreid. Afereesi käigus eraldatakse verest vajalik komponent ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vahel saab doonorlus alguse ühisalgatusest. Raekojas olid kohal kaks venda-doonorit, kes hakkasid verd andma aastaid tagasi koos õpingukaaslastega.

"See oli 95. aastal, kui me Mereakadeemia grupivendadega läksime esimest korda verd andma. Sellest on juba üle 21 aasta möödas," meenutas B-negatiivse veregrupiga Dan.

"Mina käisin eelmise aasta 3. või 4. kvartalis, nüüd peaksin uuesti minema," tunnistas A-negatiivse veregrupiga Timo.

"Mina käisin paar nädalat tagasi. Ma olen afereesidoonor, nii et siis võib paari-kolme nädala tagant käia," selgitas Dan. "Tavaliselt nad helistavad. Ma ise sinna enam teada ei anna, et ikka vajaduse järgi kutsutakse. Kui on vajadus minu veregrupi järele, antakse teada. Ja kui ma olen siin ja vaba, siis ma alati lähen andma," lisas Dan.

Läinud aastal, oli Eestis 33 154 doonorit, verekomponente sai peaaegu 18 000 patsienti. Verekeskuse juht ütleb, et Eesti inimesed tulevad hea meelega doonoriks.

"On populaarne - eriti noorte hulgas. Tullakse isegi oma sünnipäeva tähistama - 18., siis, kui võib esimest korda doonoriks saada. Nii met meil on selles mõttes hästi Eestis," kiitis Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.