Ajaleht Äripäev teatas sel nädalal, et plaanib käivitada oma raadiojaama ning on esitanud taotluse. Nad ei ole aga ainsad, kes vabadele sagedustele konkureerivad.

Tehnilise järelevalve amet (TJA) kuulutas välja konkursi kahele FM-sagedusele, mis antakse välja püsiva raadioteenuse osutamiseks. Tähtaegselt, 16. jaanuariks esitati kaks taotlust Harjumaa ja Tallinna leviala sagedusele ning kuus taotlust Ida-Virumaa levialaga sagedusele.

Praegu tegutseb Harjumaa sagedusel 92,4 MHz üks ajutine soomekeelne raadiojaam SSS-Radio, nüüd aga otsitakse konkursiga püsivalt tegutsevat jaama.

TJA valmistas konkursi ette koostöös kultuuriministeeriumiga, mis määras uutele raadioprogrammidele muuhulgas ka kõrvaltingimused.

Tingimuste järgi saaks püsiva loa taotleda ka SSS-Radio, sest sagedusala konkursi tingimustes on kirjas, et Tallinna ja Harjumaa levialas tegutseva jaama programm võib olla nii eesti- kui soomekeelne.

Ida-Virumaa levialal peab programm olema kas eesti- või venekeelne.

Mõlema programmi sõnasaadete maht peab päevasel ajal olema vähemalt 30 protsenti, Eesti autorite teoste miinimummaht programmis peab päevasel ajal olema vastavalt 20 protsenti ja 15 protsenti.

"Praegu Harjumaa sagedust kasutav raadio tegutseb ajutiselt ja talle ei laiene seadusest tulenev uudiste osakaalu nõue ega ka muud kõrvaltingimused," selgitas TJA avalike suhete spetsialist Anu Võlma ERR.ee-le.

Võlma kinnitas, et kõigil kandidaatidel on võrdsed võimalused, praegune sagedusala kasutaja ei ole kuidagi eelisseisus.

"Konkursil on nii olemasolevatel kui tulevastel teenuse osutajatel võrdsed võimalused saada endale raadioteenuse luba. Taotlusi hindab komisjon kultuuriministri poolt sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, mis määravad kindlaks parima pakkumuse programmi sisunäitajate põhjal," selgitas ta valikukriteeriume.

TJA teeb otsuse aprilli keskpaigaks.

Erajuturaadio on kallis lõbu

Äripäev, kes teatas sel nädalal, et on valmis kolme kuu jooksul alates positiivsest otsusest oma raadiojaamaga eetrisse minema, täpsematest plaanidest veel rääkida ei taha.

"Raadioteenuse tegevuslubade konkurss on hetkel pooleli, seega täpsematest plaanidest, ajakavast, palkamistest ja investeeringutest räägime pärast tulemuste selgumist," ütles Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

26 aastat tegutsenud eraraadiojaama Kuku peatoimetaja Hindrek Riikoja tervitas turule tulevat konkurenti, ent tõdes, et sõnaraadio ülalpidamine on kulukas, juhul kui Äripäeval sellised plaanid on.

"Juturaadiot teha on väga kallis, ühe lehetoimetuse pealt seda jaama korralikult ei tee. Majanduslikult ühe sageduse kaupa raadiot teha on keeruline, aga jõudu Äripäevale," ütles Riikoja lehe plaane kommenteerides. "Kui teha ainult muusikaraadiot, ei ole kulu väga kõrge, vaja on ainult tehnikat ja saatjat, aga kui tahad teha juturaadiot, siis tööjõukulu on kõige suurem kulu, ja see on väga suur kulu," rõhutas Riikoja.

Kuku raadio peatoimetaja sõnul tegutseb Euroopas erajuturaadioid alla kümne, kellest valdav osa ei teeni kasumit. "Kuku suudab nulliga majandada ja natuke teenida ka kasumit. Üldiselt on aga juturaadiod rahvushäälingute pärusmaa, sest juturaadio tegemine on väga kallis. Kulude võti on, palju toodetakse juttu ja kui palju uudiseid," selgitas Riikoja.

Riikoja tunnistas, et ka Kuku raadio tahaks laieneda, kuid praegusest konkursist neil kasu pole - Harjumaal ja Ida-Virumaal on sagedused olemas, vaja oleks laieneda hoopis Lõuna-Eestisse, kuid seal praegu sagedusala konkursse pole.