Sündide arv langes 2016. aastal juba kuuendat aastat järjest, kuid möödunud aastal jäi sündide arv esimest korda surmade arvule alla, kui kaht sõjasündmustest räsitud aastat mitte arvestada, vahendas Yle.

1918. aastal mängisid rolli nii kodusõda valgete ja punaste vahel kui ka nn Hispaania gripi epideemia, 1940. aastal oli aga Talvesõda.

Kuigi trendi oli statistikaametis märgatud juba varem, oli suve lõpu hinnang veel see, et sündimus on aasta lõpuks siiski suremusest suurem. Nii aga ei läinud.

Eelmisel aastal sündis Soomes 52 645 last, mis on iseseisvusaastate kõige nõrgem tulemus. Suri umbes 1000 inimest rohkem.

2016. aasta lõpus elas Soomes 5 502 593 inimest ning aastaga suurenes rahvaarv sisserände tõttu 15 285 inimese võrra.

Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatas 16. jaanuaril Eest statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1370 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 3220 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2016. aasta jooksul 0,14%. Eesti rahvaarv on juba kaks aastat kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive.