Keskliidu juhataja Toomas Tamsari poolt Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimeestele saadetud avalikus kirjas seisab, et põhimõttelisi arutelusid tuleb rahulikult pidada. "Maksusüsteemis kiireid olulisi muutuseid teha ei tohi ja nendeks puudub ka vajadus. "Mida saab teha, on parandada mõned vead ja otsida lahendust kiiretele probleemidele," kirjutas Tamsar.

"Viimasteks on aktsiisitõusud – iseäranis diislikütuse aktsiisitõus tuleks tuua tagasi varem kokkulepitud tõusugraafikutesse. Tagasi tuleb pöörata majutusteenuste käibemaksutõus, alandada sotsiaalmaksu miinimumi ja kehtestada selle lagi ning kaotada erisoodustusmaks kõikidelt töötaja tervise hüvanguks tehtud kuludelt. Samuti tuleb erisoodustusmaks kaotada töötaja transpordile tehtud kulutustele," seisab pöördumises.

"Majanduskasvust on küll palju räägitud, aga kasvu saavutamine ei ole seni olnud valitsuse sisuline prioriteet," kirjutas Tamsar. "Majanduskasv tuleb aga seada muudest prioriteetidest ettepoole, sest selleta ei ole kusagilt tekkimas vahendeid kasvavate sotsiaalsete kulude finantseerimiseks. Majanduskasvu küsimusele ei tohiks läheneda ühe või teise väiksemat laadi maksukohendusega, et siis kuulutada probleem lahendatuks."

Eesti suurim väljakutse on Tamsari hinnangul demograafiline probleem, sest tööjõuturg kahaneb 2040. aastaks umbes viiendiku võrra.

"Sellega on seotud kaks peamist probleemi. Esiteks: töötav inimene peab kandma märksa suuremat maksukoormat. Teiseks: ettevõtetel jääb töö tegemata ja kasvav palgasurve muudab nad konkurentsivõimetuks," kirjutas Tamsar. "Kuigi probleem on ebamugav, ei saa lahendust lõputult edasi lükata. Tuleb tegeleda oskustöötajate Eestisse asumise lihtsustamisega ja nende siia kutsumisega. Konkureerime tööjõu pärast meist rikkamate ja parema kliimaga riikidega ning peame ise pingutama, et nad siia üldse tulla tahaksid. Ühtegi reaalset alternatiivi probleemi lahendamiseks pole näha. Samas tuleb protsessi väga hästi juhtida ja vähendada avalikkuse hirmusid."

Praegune välismaalaste palgakriteerium tuleks asendada sektori keskmise palgaga. Sisserändekvoot tuleb jällegi siduda iga-aastase tööealise elanikkonna muutusega. Haldusreformiga on aga vaja tööandjate sõnul jätkata senisel kujul.

"Alustada valijatele meeldivamate muutuste sisseviimist, tähendaks suure tõenäosusega reformi ebaõnnestumist ja sellega tehtud kahju Eestile ületab kordades kahjusid, mis võivad tekkida reformi vigadest," kirjutas Tamsar.

"Eesti vajab pikaajalist finantsplaani perioodiks 2020 ja edasi ehk ajaks, mil meile laekuvad toetused Euroopa Liidu struktuurifondidest vähenevad ja lõppevad," kirjutas Tamsar. "Täna tehakse märkimisväärne osa riigi arendustegevustest struktuurivahendite toel."