Looduslike pühapaikade kaardistamisest ja kaitsest hakati tõsisemalt rääkima juba kümme aastat tagasi. Viimast sellekohast arengukava rahastas riik aga ainult 16 protsendi ulatuses. Tänavu käivitus uus arengukava, mille eesmärgiks on seatud kõigi looduslike pühapaikade kaardistamine selle kümnendi lõpuks.

Tartu Ülikooli pühapaikade kaitsenõukogu eestvedaja Ahto Kaasiku sõnul on kava puudulik ning see seab suure osa pühapaikadest ohtu. Nimelt nähakse ette, et kaardistataks peamiselt need paigad, mis on juba arhiivides kirjas. Kohalike käest info hankimist peetakse aga liiga kulukaks.

"Tõeliselt kiire on justnimelt kohalike põliselanike, vanainimeste küsitlemisega. Kui me täna koos nendega pühapaiku maastikul üles ei otsi, siis viie või kümne aasta pärast ei ole enam võimalik neid paiku maastikul leida. Nad on kadunud koos mäletajatega," rääkis ta.

Kaasiku hinnangul võib unustamise tõttu kaduma minna kuni kolm tuhat pühapaika. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Tarvi Sitsi sõnul näeb uus kava erandjuhtudel ette ka inimeste küsitlemist. Siiski usub ta, et esmalt tuleks kirja panna paigad, mis juba arhiivis kirjas on.

"Kui sellise tempoga jätkatakse ja see metoodika läheb nii laiaulatuslikuks, siis võttes eelmise programmi kogemust jõuaksime tulemuseni aastaks 2122," sõnas Sits.

Pühapaikade kaardistamisest aga ainult ei piisa. Ahto Kaasiku sõnul on oluline, et puhapaigad saaks eraldi mälestise liigna kirja ka muinsuskaitseseadusesse. Praegu toimuv mõne muu mälestisliigina kirja panemine ei pruugi pühapaiku aidata.

Kaasik toob näiteks Tartumaal Unipiha külas asuva hiiepaiga, mis oli kaitse all juba esimese Eesti vabariigi ajal. Tolles hiies toimus tänavu kevadel laheraie. "Lageraie toimus nn arheoloogiamälestise piiranguvööndis ja kuna seaduse alusel seal tohib metsa raiuda, siis metsaraiemasinad läksid sinna peale ja pöörasid pinna pahupidi. See näeb välja praegu nagu tankipolügon," lausus ta.

Tarvi Sitsi sõnul on seaduse muutmine ka kultuuriministeeriumi prioriteet. Samas sõltuvad muudatused riigi eelarvestrateegiast mille täpsemaks arutlemiseks läheb kevadel. Ühtlasi tuleb pühapaikade kaitsmeisel arvestada, et suur osa neist asub eramaal, mille omanik ei pruugi vanausuliste veenudmusi jagada. Ahto Kaasiku sõnul pole usulised tõekspidamised siin olulised.

"Hiied ja teised looduslikud pühapaigad ei ole ainult maausuliste pärand, samamoodi nagu kirikud ja pühakojad pole ainult kristlaste pärand," arvas Kaasik. Tema sõnul on avaliku arvamuse uuringute näidanud, et hiiepaigad on olulised enam kui 80-le protsendile eesti elanikest ning inimesed soovivad, et riik hoiaks neid paiku hoolega.