Global Hawki nimelised lennukid võivad õhus olla kuni 30 tundi järjest, jälgides maapinnal toimuvat ilmastikuoludest hoolimata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui tavapäraselt räägitakse NATO üksusest, sõiduvahendist või lennukist, siis on alati tegemist mõne liitlasriigi võimekusega - Poola lennukid, Eesti laevad, Ameerika sõdurid jne. Eelmisel nädalal esitletud luurelennuk Global Hawk NATO 1 on esimene lennuk viiest sarnasest, mis on päriselt NATO oma ja mis hakkab koguma Euroopas luureinformatsiooni nii sõjalistel eesmärkidel, aga ka vajadusel aidates humanitaar- ja looduskatastroofide korral.

"Seni pakkusid taolist jälgimisvõimekust liikmesriigid, kuid igal riigil olid omad piirangud, mida võib nende luureandmetest kasutada, mida jagada ja mida üldse koguda. NATO 1 koos sõsarlennukite ning maapealsete toetussüsteemidega on NATO omad ja nii kuulub kogutud info ka täielikult NATO-le," märkis NATO luuresüsteemi projektijuht Jim Edge.

Global Hawki nime kandev mehitamata luurelennuk on varustatud kõige viimase tehnoloogiaga. Lennuki tootnud kaitsetööstusfirma Northrop Grummani mehitamata süsteemide arendusjuht Bob Zeizer rääkis, et lennuk suudab enam kui 24 tunni lennuaja jooksul koguda informatsiooni enam kui miljoni ruutkilomeetri kohta ja analüüs näitab kätte kohad, kus olukorrad on muutunud.

"Peab otsima neid asju, mis muutuvad maastikul aja jooksul, mis selle kaudu annavad märku, et olukord kas läheb pingelisemaks või vähemasti muutub, nii et sa saaksid sellele reageerida," lausus projektijuht Bob Zeizer.

Californias Edwardsi õhuväebaasis sarnaseid lennukeid testivate pilootide sõnul on tegemist ääretult iseseisva lennumasinaga.

"See lennuk maandub täiesti iseseisvalt, tõuseb õhku iseseisvalt ja sõidab maandumisrajal ise. Kõik, mis me maa peal teeme, on selle käivitamine ja peatamine. Siis vajutame me nuppu, mis annab talle ülesande õhku tõusta, ta tõuseb õhku ja lendab etteprogrammeeritud rada pidi. Siis me saame programmi muuta, muuta kõrgusi ja suundasid," seletas õhuväe piloot major Jeremy Jones.

Mis saab siis, kui sellel lennukil peaks otsa saama kütus või kaotab ta ühenduse maapinnaga? Siis muutub see lennuk automaatselt maailma üheks suuremaks purilennukiks ehk siis ta ei kasuta enam oma kütust nii palju, hakkab aku pealt minutite kaupa kasutama energiat selle jaoks, et ennast pöörata ja läheb maandub sinna kohta, mis on talle kõige lähem sisse programmeeritud maandumispaik.

Northrup Grummanilt tellitud maismaajälgimissüsteem läks maksma 1,7 miljardit dollarit, millest Eesti osa oli algselt umbes 3 miljonit dollarit. Luuresüsteemi hankes osales 15 NATO liikmesriiki, kuid seda hakkavad kasutama kõik NATO liitlased.