Eesti välisesindustes tehti eelmisel aastal ligi 70 000 konsulaartoimingut

Möödunud aastal tehti Eesti välisesindustes kokku 64 000 konsulaartoimingut, millele lisandus 5000 toimingut aukonsulite poolt.
Eesti riik osutab konsulaarteenuseid 34-s riigis. Kõige suurema koormuse sai mullu Helsingi saatkond, kus toimingute arv oli kaks korda suurem, kui sellele järgnenud Londonis, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Üle maailma pöörduti riigi esindajate poole nelja juhtumiga päevas, ütles välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.
"Kõige rohkem pöördutakse tegelikult mitte niivõrd murega, vaid seoses näiteks sellega, et inimesel on läbi saanud pass või ID-kaart, ja soovitakse läbi välisesinduse või ka läbi aukonsuli kas taotleda või saada kätte uus pass või uus ID-kaart. Ja mida me oleme märganud, on see, et lisaks sellele tagasipöördumistunnistusele peab teatud riikides sellesse tunnistusse taotlema ka väljasõiduviisat või väljasõidutemplit. See tõepoolest võib võtta isegi kauem aega kui selle tagasipöördumistunnistuse väljastamine," selgitas Eesmaa.
Eesti kodanikega seotud surmajuhtumeid registreeriti 77, neist rõhuv enamus olid seotud terviseriketega. Raviasutustesse sattus mullu 48 kodanikku.
Kuigi reisikindlustus on saamas normaalseks osaks reisist, tasub kindlustuse sõlmimise puhul olla tähelepanelik, märkis välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Tarmo Punnik.
"Kahtlemata on teinekord keeruline vältida ohtlikke olukordi," nentis ta. "Eks me teame, et inimestel meeldib käia mäesuusatamas ja tegeleda muudegi ekstreemspordialadega. Kõige sagedamini ilmselt on raskemate õnnetuste puhul ebapiisav kindlustuskate või on siis inimene jätnud hoolega läbi lugemata mõningad hästi pisikeses kirjas olevad hoiatused või piirangud. Kõige esimene asi, mis pähe tuleb, on kindlasti see, et kui inimesega juhtub õnnetus ja ta on selle toimumise ajal ebakaine, siis suure tõenäosusega kindlustuskate muutub täiesti nulliks."
Eesti välisesinduste töökohustuste hulka kuulub ka Schengeni viisade väljastamine. Üle-eelmise aastaga võrreldes vähenes Eestisse reisimise viisade hulk 15% ehk 30 000 võrra.
"Viisataotlusi taotlevad kõik, kes ei ole Eesti kodanikud ja soovivad reisida Schengeni ruumi ja kellelt nõutakse viisat. Et Schengenisse saavad osade riikide kodanikud ka ilma viisata, aga ütleme, et enamiku sellest moodustavad siis Venemaa kodanikud, kes soovivad tulla Eestisse. Me saame välja tuua selle protsendi, et kõikidest viisataotlustest, mis Eesti esindused vastu võtavad, nendest 97 protsenti taotlusi võetakse vastu meie esindustes Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes," lausus konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.
Lisaks kindlustusele tasub reis välisministeeriumis registreerida ja kontrollida reisidokumendi kehtivust.
Toimetaja: Laur Viirand








