Reedel avaldas rahvusvaheline kaitseuuringute keskus kaks uuringut Rootsi ja Soome julgeolekuohtude ja kaitsevõime kohta, kus Soome kohta käivas uuringus kajastati pigem Soome rolli Venemaa ja lääne vahelistes suhetes, kuid Rootsi kohta käival paberil on kirjas Rootsi kaitsevõimekuse selged probleemid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Uuringus leitakse, et Venemaa üldise agressiivse käitumise ja Rootsi rahvusliku kaitsesüsteemi kärpimise tulemused on ilmselged ning julgeolekuvaakum, mille rootslased endale on tekitanud, saab lõpuks täidetud, kui mitte nende enda poolt, siis kellegi teise poolt.

"Kui me vaatame oktoobrikuiseid allveelaeva otsinguid Rootsi skäärides, siis on selge, et kui nende riigikaitse on nii nõrk, et nad ei suuda rahuajal oma sisevetes suveräänsust tagada, siis saab teine riik seal oma allveeoperatsioone läbi viia. Samamoodi saab see olema ka sõjaolukorras," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt.

Uuringu järeldused

Rootsi on kaotanud väärtuslikku aega, olenemata sellest, kas otsustatakse liituda NATO-ga või suurendada enda kaitse-eelarvet oluliselt ning Venemaa ei kaotaks Rootsi liitumisest NATO-ga midagi, kui ta just ei usu, et Rootsi, Eesti, Läti või Leedu võiksid olla ohuks Venemaa iseseisvusele.

Kui täna võtaks Rootsi sõjavägi vastu otsuse arendada välja uus võimekus, võtaks see aega 7–10 aastat ning Balti riikide iseseisvus on otseselt seotud Rootsi NATO-liikmelisusega või võimega enda iseseisvust ise kaitsta.