"Ühendekspeditsioonivägi annab Eestile väga hea võimaluse jätkata tihedat koostööd Ühendkuningriigi ja teiste liitlastega, kellega meid seob relvavendlus ISAFi-operatsioonilt Lõuna-Afganistanis," ütles kaitseminister Sven Mikser.

Ta lisas, et ühendekspeditsiooniväe moodustamine on konkreetne samm NATO reageerimisvõime tõstmise suunas.

Ühendekspeditsioonivägi on seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest moodustatav kiirreageerimisjõud, mille koosseisus hakkavad olema nii maa-, mere- kui ka õhuväeüksused. Ühendekspeditsioonivägi on võimeline viima läbi kiireid sõjalisi operatsioone liikmesriikide kaitseks, aga ka reageerima loodusõnnetustele ja humanitaarkriisidele.

Ühendekspeditsiooniväe loomise eestvedaja on Suurbritannia, kes kutsus uues üksuses osalema Eestit, Taanit, Norrat, Lätit, Leedut ja Hollandit.

Pärast leppe allkirjastamist algavad läbirääkimised ühendekspeditsiooniväe struktuuri paikapanemiseks. Uue üksuse suurus ja Eesti panus sellesse selguvad kaitseministri sõnul sügise jooksul.