ERR Moskvas: Vene põllumeeste aitamiseks mõeldud pank on ise Lääne piirangute all

Vene valitsusele lojaalne meedia hakkas küll kohe pärast Lääne toiduainetööstusele piirangute kehtestamist rääkima sellest, et see on suurepärane võimalus kohalikule põllumajandusele, kuid tegelikult ei ole Vene põllumajandussektor ERRi Moskva korrespondendi Anton Aleksejevi sõnul riigi elanike vajaduste katmiseks piisav. Lisaprobleeme võib tekitada asjaolu, et põllumeestele laene andev pank ise Läänest pikaajalist laenu enam ei saa.
"Vene riigile lojaalne ajakirjandus hakkas kohe rääkima sellest, kuidas Venemaa põllumajandusel on nüüd uus võimalus ja küsis, miks ei antud sellist šanssi varem, et miks me Lääne põllumajandusest sõltusime," rääkis Aleksejev Vikerraadio saatele "Uudis+".
Samas pidas ta sellist juttu liialt optimistlikuks. "Venemaal on oma põllumajandus, aga ta ei ole nii võimas, et Vene elanike vajadusi katta ja Vene kaup, isegi kui ta on sama kvaliteetne, on ikkagi kallim," märkis Aleksejev.
Aleksejevi sõnul toetas Venemaa siiani oma põllumajandust rahaliselt läbi Põllumajanduspanga, kuid see on üks neist pankadest, kes sattus Lääne sanktsioonide alla ning pank ei saa Läänest enam krediiti kauemaks kui 90 päeva. "Põllumajandustsükkel on aga 10-12 kuud. Siin tekib küsimus, et kuidas Vene riik hakkab toetama oma põllumehi, kui selleks mõeldud pank on hetkel raskes olukorras," rääkis korrespondent, kelle sõnul pangal alati finantsprobleemid, sest põllumehed tagastavad neile väljaantud laenusid väga halvasti.
Tühjasid lette on tema sõnul eelkõige näha Moskva kallimates toidukauplustes, kus ei ole enam Prantsuse juustu või Itaalia pastat, kuid neid inimesi, kes võisid enne sanktsioone neid tooteid endale lubada, on üsna vähe. Tavapoodides pilt eriti palju muutunud ei ole, ütles Aleksejev.
Küll aga on probleemiks see, et Vene tarbijad ei tea tegelikult, kui palju nende söögilauale jõudvatest asjadest pärines lääneriikidest. "Kui aastavahetusel kehtestas Venemaa piirangu Eesti kilule, siis seda lettidel näha ei olnud, sest Moskvas ei olnudki Eesti kilu müügil. Aga siis selgus, et Vene kilukonservid on tehtud Eesti kilust, et see kilu on Vene tööstusele väga oluline," tõi korrespondent näiteks.
Teated, et Venemaal on lõhe kilohind tõusnud juba 12-13 euroni, ei vasta tema sõnul tõele. "Mina seostaksin seda sellega, et (lõhega tegelev - toim.) kontsern Russkoje More kuulub Moskva oblasti kubernerile Andrei Vorobjovile ja tema lähedastele. Vorobjov ei riskiks niisama hinda tõsta, sest ta teab, et praegu kõrgem Vene juhtkond - president, peaminister ja kõik ministrid - jälgivad olukorda turul, et kes tõstab hinda, kes kasutab sanktsioone oma huvides ja kes ausalt teenib oma riiki," rääkis Aleksejev, kelle sõnul püüti kontserni jaoks siiani lõhet Venemaa vetest, kuid see töödeldi Norras.
Toimetaja: Maarja Roon








