Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ammune kaasvõitleja ning praegu Vene Merendusameti juhina tegutsev Nikolai Patrušev ütles, et Moskva võiks Venemaa lipu all sõitvate tankerite kaitsmiseks saata välja mobiilsed laskurgrupid ja paigutada laevade pardale spetsiaalseid kaitsevahendeid, teatas väljaanne Financial Times (FT).

Patruševi kommentaarid kolmapäeval ajalehes Kommersant avaldatud intervjuus peegeldavad Venemaa otsustavust tõrjuda arvatavaid Ukraina rünnakuid oma laevadele. Vene varilaevastikuks nimetatud laevu on Moskva kasutanud lääne sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.

Kreml on süüdistanud Ukrainat, et see ründas märtsi algul mehitamata meredroonidega Liibüa ranniku lähedal Venemaa lipu all sõitvat veeldatud maagaasi tankerit Arctic Metagaz ja süütas selle põlema. Kiiev on võtnud vastutuse detsembris Vahemerel toimunud naftatankeri Qendil ründamise eest ja mitme laeva ründamise eest Mustal merel.

Ukraina suurendas eelmisel aastal rünnakuid nn varilaevastiku laevade vastu, kuid pole alates detsembrist avalikult ühtegi rünnakut omaks võtnud. Kinnitatud rünnakud toimusid peamiselt Mustal merel, kus Ukraina mereväe droonid on korduvalt tabanud ka Venemaa sõjalaevu.

Patrušev ütles, et kolmanda klassi mereriigid on alustanud enneolematut kampaaniat Venemaa sadamatest pärit saadetiste ründamiseks, mis nõuavad vastust. Ta ütles, et Moskva kontrollib oma sadamatesse sisenevaid välismaa laevu ja astub samme eksporditavate kaupade kontrolli suurendamiseks Venemaa huvides.

Moskva jälgib kõiki meresaadetisi reaalajas, et rünnakuid ära hoida, ja võib oma mereväge tsiviillaevade kaitse tugevdamiseks kasutada, ütles Patrušev.

"Märkime üha sagedamini, et poliitilised, diplomaatilised ja õiguslikud meetmed ei suuda sageli peatada lääneriikide kampaaniat Venemaa laevanduse vastu," ütles ta. "Juhul, kui Euroopa riikidest ilmnevad uued ohud merel, töötame välja uued meetmed."

Patrušev, kes on olnud Putinile lähedane juba KGB-s töötamise päevilt, andis ka mõista, et Venemaa võtab varilaevastiku avalikult oma juhtimise alla.

Varilaevastiku laevad sõidavad kolmandate riikide lipu all ja kasutavad muid petmise mooduseid, näiteks GPS-i häirimist, et vältida lääne sanktsioone Venemaa naftaekspordi eest.

Viimasel ajal aga sõidab üha rohkem neist Venemaa lipu all, kuna lääne võimud jälitavad üha enam mugavuslipuriike, et varilaevastikku maha suruda, märkis FT.

"Venemaal peab ennekõike olema oma potentsiaal merekaubanduseks – laevastik, laevaehitus- ja remondirajatised, sadamavõimsus, vastavad teenused, kindlustus ja nii edasi," märkis Patrušev.

"Üks kahjulikumaid pettekujutlusi on olnud idee, et meil pole vaja omada riiklikku kaubalaevastikku ja et alati on võimalik leida kahtlaseid viise raha säästmiseks, leides mugava lipu, mille all laevad saaks sõita," lisas ta. "Jätkame osalemist globaalses meremajanduses ja koostööd huvitatud partneritega, kuid ainult vastastikku kasulikel tingimustel."

Patruševi kommentaarid näisid olevat ka osaline vastus Donald Trumpi lubadusele saata USA mereväe laevad eskortima tankereid, et need pääseks läbi Iraani korraldatud Hormuzi väina blokaadist.

Kreml on jaganud Iraaniga sihtmärgiluureandmeid, sealhulgas USA sõjaliste rajatiste asukohti Lähis-Idas, viisil, mis sarnaneb USA luureandmete jagamisega Venemaa sihtmärkide kohta Ukrainas, on öelnud teemaga kursis olevad isikud.

Putin on suures osas hoidunud otsesest kritiseerimisest USA presidendi alustatud rünnakut Iraani vastu ja pakkus eelmisel nädalal Trumpiga peetud telefonikõnes ennast vahendajaks Wahingtoni ja Teherani vahel, kes on Venemaa kauaaegne liitlane.

Patrušev ütles, et konflikt on tragöödia, mis paiskab olemasoleva ülemaailmse kaubandus- ja majandussuhete süsteemi aastaid tagasi ning millel pole mingit õigustust ega objektiivseid põhjuseid.

"Põhimõtteliselt lõhestab operatsioon Eepiline raev (USA Iraani-vastases operatsiooni ametlik nimi – toim.) ülemaailmset energiaturgu ja hävitab merelogistika," ütles ta. "Ja selles raevus pole midagi eepilist - selle asemel näeb maailm tragöödiat, millel on ettearvamatud humanitaarsed ja majanduslikud tagajärjed."

Kuigi sõjast tingitud naftahindade tõus on andnud Venemaa eelarvele kuni 150 miljoni dollari suuruse täiendava eksporditulude tõuke päevas, ütles Patrušev, et Moskva kasu on ajutine ja seda kaalub üles Lähis-Ida pikaajaliste partnerite kahjustamise oht.

USA samm lubada sanktsioonidega hõlmatud Venemaa nafta vedamist Indiasse naftahindade leevendamiseks on aga näidanud üha suurenevat lõhet Euroopa ja USA sanktsioonirežiimide vahel ning ametivõimude soovi varilaevastiku tegevust maha suruda.

USA julgeolekukompanii Blackstone Compliance direktor David Tannenbaum ütles FT-le, et USA otsus sanktsioone leevendada on pöörane ja julgustab varilaevastiku laevu.