Täna möödub 75 aastat päevast, kui Eestis toimus veretu riigipööre, esmane eesmärk oli tõrjuda poliitikamaastikult üha suuremat populaarsust koguv vabadussõjalaste ehk vapside liikumine. Sellest kuupäevast algas niinimetatud vaikiv ajastu, mis omas suurt mõju Eesti edasisele arengule.

Jaak Valge ütles ERR-i raadiouudistele, et riigipöördele saab anda ühese hinnangu: selle tulemusena kadus Eestis demokraatia. Ta märkis, et tolle aja inimesed ehk ei käsitanud neid sündmusi nii murrangulistena, sest tollases maailmas ei olnud demokraatia nii oluline mõiste kui tänapäeval.

Küsimusele, kes olid vapsid, vastas Valge, et need olid vastuolulised tegelased, kelle kohta leidub tänapäeval n-ö seinast seina arvamusi. Osa inimeste jaoks kehastavad vapsid räuskavaid demokraatiavastaseid, kes oleksid viinud Eesti, nagu Saksamaagi, totalitarismi. Teiselt poolt aga ilmub aeg-ajalt vapse idealiseerivaid mõtteavaldusi.

Ehkki ka praegu on nii Eestis kui kogu maailmas majanduskriis, ei ole Valge arvates tingimused analoogse liikumise tekkeks nii soodsad kui 1930. aastatel. "Esimese iseseisvuse aegne poliitiline kirglikkus oli kodanikel kraadi või paari võrra kõrgem kui see praegu on," märkis Valge.

Ajaloolane lisas, et see tulenes paljuski ka sellest, et enamik riigi jaoks olulisi otsuseid tehti Eestis, mitte väljaspool. Samuti peab arvestama, et tollane majanduskriis arenes välja juba 1932.-33. aastal. Valge lisas, et see ei tähenda, et meid ootaksid ees tõsised mullistused, kuna muud eeldused selleks puuduvad.

Ajaloohuvilised arutasid 1930. aastate sündmusi Maarjamäe lossis toimunud konverentsil.