Graffitit ehk seinte ülevärvimist kui rahvusvaheliselt levinud õigusrikkumist aitaks Eestis piirata selle kandmine karistusseadustikku, ütles Tallinna munitsipaalpolitsei juhtivinspektor Leo Glückmann.

Tallinna heakorra eeskirja nõuete rikkumine soditud majaseinte näol toob omanikule kaasa kuni 20 000 kroonise trahvi, kuid sodijad ehk grafitivandaalid pääsevad tihti karistusest.

On graffitikaitsjaid, kes noori seinasodijaid noorkunstnikeks peavad ja soditud seinu noortekultuuriks nimetavad. Tänasel Tallinna munitispaalpolitsei ja linnavalitsuse seminaril
rääkis Berliini graffiti vastase tegevuse kogemusest kodanikeühenduse ANTI-GRAFFITI
liige, et Saksamaal kulus seitse aastat enne kui illegaalne graffiti seadusandjate poolt
karistatavaks ühiskonnavastaseks tegevuseks nimetati.

\"Kui kõik parteid üksmeelselt selgitavad, et illegaalne graffiti on väärt karistust ja ühiskonna hukkamõistu, siis ei saaks keegi väita, et illegaalne graffiti on kunst
või osa noortekultuurist. Ja ma loodan, et see seadus hakkab toimima,\" ütles mittetulundusühingu Anti-Graffiti liige Karl König.

Berliinis kulub 9000 graffitivandaali poolt rikutud seinte, tihti ajaloo- ja kultuurimonumentide puhastamiseks 10 miljonit eurot aastas. Tallinnas sellist statistikat pole ja vandalismiakti oma omandil peab hüvitama majaomanik, kes on tegelikult kahekordne kahjukannataja.

Munitsipaalpolitsei juhtivinspektor Leo Glückmanni sõnul saab vandaale ohjeldada
riigipolitsei, kellel on patrullteenistus.

Graffiti ei ole ainult soditud linnaruum. Värv on mürgine ja jõuab vihmavee või
seinapesuveega lõpuks põhjavette. Hirmust kinnivõtmise ees tehakse graffitipilte kiirustades ilma kaitsva maskita. Värvi sissehingamine kahjustab kopse ja võib põhjustada
parandamatuid haigusi ka teistes siseorganites, rääkis Klaus Kõnig Berliini kogemustest. 

Graffiti on rahvusvaheline vandalismiilming, kuid Eestiski laialt levinud. Mustamäel, kus  korraldati graffitivõistlusi ja andis noortele vabu seinu, ootustele vastupidiselt illegaalne
graffiti mitte ei vähenenud vaid suurenes mitu korda.

Korra loob majja korra nõudmine ja avalik teave, et graffiti on karistatav, ütles Leo Glückmann.