Näiteks Pihkva oblastis on Eesti viisat taotlevate inimeste hulk aastaga kasvanud umbes poole võrra, vahendas "Aktuaalne kaamera".

2010. aasta näitas, et Vene turistide meelitamine Lõuna-Eestisse pole mitte lihtsalt ilus unistus, vaid täiesti teostatav kasvuvõimalus. Enam pole naljalt neid päevi, kui Värska veekeskuse ees ei peatuks ühtki Vene numbrimärgiga autot ning idasuunal tehtud töö eest omistas sihtasutus Lõuna-Eesti Turism Värska sanatooriumile aasta turundusteo tiitli.

"Selle aasta kolmandas kvartalis oli nii sanatooriumis kui veekeskuses pikemalt viibivate Vene klientide arv 13 protsenti külastajate koguarvust, mis on tegelikult märkimisväärne kui ta eelmisel aastal oli praktiliselt null koma...," rääkis Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar.

"Veetsime siin ainult ühe öö ja käisime hommikusöögil, aga nüüd tahaks juba minna ujuma ja veeparki. Ja loodus on siin imekaunis. Kui sõbrad meid Tallinnas ei oodanuks, jääksime kindlasti siia," ütles Oleg.

"Tegelikult me teadsime Värskat, sest läinud aastal käisime Otepääl, kus võtsime piirkonna kohta reklaamivoldikuid. Ja teame juba, et siin elavad setud, kellel on venelastega natuke ühist, ja seda kohta oli huvitav vaatama tulla," rääkis Katja.

Kui varem võisid Eesti käimist endale lubada jõukamad pihkvamaalased, siis selle aasta viisastatistika näitab, et tegu on juba massilise nähtusega.

"Meil on siin umbes 50 protsendi võrra kasvanud viisataotlejate arv. See on küll erinevatel kuudel erinev. Novembris oli meil umbes 78 protsenti viisataotlejaid rohkem kui eelmisel aastal," nentis Eesti konsul Pihkvas Carl Erik Laantee Reintamm.

Juba täna võib öelda, et pihkvalaste veekeskus asub Värskas ning poodlemiskoht Tartu Lõunakeskuses. Peamiseks Vene klientide sissevoolu piiravaks teguriks jäävad praeguse seisuga kütusevedajate poolt ummistatud piiripunktid.