Kahtlustatavad tegid oma plaane nii Soomes kui ka Eestis ning neil oli kavas värvata Eestist kuriteo toimepanekuks abilisi. Soome keskkriminaalpolitsei komissari Jary Räty sõnul oli meestel kavas nõuda röövitu eest märkimisväärset summat, vahendas Helsingin Sanomat.

Räty rääkis, et hiljem pantvangistamise võimalik objekt muutus. "Ilmselt oli põhjuseks see, et esimest objekti peeti liiga raskeks," ütles ta.

Pantvang kavatseti peita üüritud suvilasse. Seal oleks ohvrile vigastusi tekitatud ja temast video filmitud. Video oleks saadetud ohvri sugulastele koos rahanõudmisega. Samas kirjas oleks ähvardatud jätkata pantvangi vigastamist, kui lunaraha maksmisega ei nõustuta.

Protokollidest selgub, et värvatavatele abilistele oleks näidatud väljavalitud ohvri perekonna maksustavate tulude suurust ning videot perekonna kodumaja ümbrusest.

Ärimees, keda hiljem pantvangi võtta kavatseti, ei ole avalikkuses tuntud ning politsei tema kohta teateid ei anna.

Kahtlustatavad arreteeriti Eestis 6. septembril, kui nad olid värbamisreisil. Eesti riigikohus tühistas eile Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu määrused, mille alusel viibis vahi all üks kahtlustatav, Soome kodanik Marko Armas Juvonen. Riigikohus leidis, et kriminaalmenetluse tagamiseks ei olnud tema edasine vahi all hoidmine enam vältimatult vajalik. Räty sõnul on mees aga jätkuvalt kahtlustatav.

Ajalehe Helsingin Sanomat andmeil  on mõlemad kahtlustatavad varem toime pannud mitmeid vägivallakuritegusid.

Pantvangi võtmiseks valmistumine ei ole Soomes kuritegu, kuid Eesti karistusseadustiku järgi on. Sel põhjusel oleks kuriteo ärahoidmine Soomes olnud raske, tõdes Eesti riigiprokuratuur.

"Koostöö Eesti ja Soome vahel aitas ära hoida raske kuriteo toimepanemise," ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai.

Kogu kuritegu hakkab arutama Eesti kohus. Kohtuprotsess algab lähiajal.